Tagasi reaalsuses

Et siis reisit on möödunud mõni aeg. Tore on kodus olla, kuid vahepeal peab siit ka ära saama. Selle reisiga sai selgeks, et kanadasse mineku mõtte peab maha panema, ma ei elaks seda eemalolekut lihtsalt üle.

Peale reisi sai käidud kinos Muumiat vaatamas. Hea film, kuigi jah, vahepeal sai natuke silmi kinni hoitud:P. Kunagi siis tuleb siis LOTRi maraton:D

Tööl pandi rühmad kokku, minu esimesel päeval oli 23 last, teisel 21 last. Et nagu väga hull polnudki. Osad lapsed olid küll võõrad aga sai hakkama. Nüüd järgmisest nädalast ainult oma rühm, siis nagu juba mõnusam:D Töö asjadest veel, et tervisetõendi jaoks peab tegema röntgeni ja seda iga kahe aasta tagant. Aastas ei soovitata teha üle ühe pildi, aga kui juba üks on kahe aasta peale ette kirjutatud siis jah, kiiritatakse korralikult meid. Ma sain oma väga mitmete aastate portsu oma põskkoobastega juba ammu kätte:)

Huvitav kus mu kaksikõde on? Nüüd oleks teda jälle vaja. Et siis me peame valima valikained, aga need toimuvad põhiainetega samal ajal. Hmm me siis nagu pooldume? Öeldi, et kaugõppel on veel hullem, et rohkem kattuvusi on. Et peab hakkama õppejõududega rääkima. Et midagi pole teha. Mulle ausalt öeldes nii väga ei meeldi, et käin ainult pooltes loengutes, lüngad jäävad ikkagi sisse, aga kui peab siis peab, kulubki siis koolile vähem aega:) Igas asjas peab leidma midagi positiivset:D

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 8

21, august neljapäev

Magasime hommikul suht kaua, aga uni oli hea ja tegelikult oli hea, et me end välja puhkasime, aga sellest juba edaspidi. Käisime ka natuke linna peal. Kõigil juba mõtted vaikselt kojuminekul. Ööbimiskoha pidaja oli vahva, muudkui naeratas ja kui meid veel peale viimast korda linnapeal benuskas nägi tundis meie auto ära ja lehvitasJ

Tänase päeva eesmärgiks oli jõuda Dublinisse ja aega meil oli, igaks juhuks arvestasime mitme tunnise varuga, kuna autopidime täpselt kell kaheksa ära andma. Sõitsime ringi ja imetlesime loodust, kõigil tahtmine juba koju saada.

Dublinisse jõudsime varakult, kuna teel bensukat ei näinud siis viisime auto suht tühja paagiga, sealt lahkelt juhatati, et kus on lähim bensukas. Auto saime üle anda 1,5 tundi enne õiget aega. Lennujaamas peame ootama 6 tundi, enne kui meie oma läheb. Ja siit meie kannatuste rada algas. Et siis lennuk hilines üle tunni ja nii maandusime Vilniuses 10 enne seitset, 5 peale 7 pidime lennuk Tallinna minema. Igatahes me sinna peale ei jõudnud, mida me ka juba ette arvasime. Dublinis öeldi, et Vilniusse teatatakse hilinemisest ja ilmselt nad ootavad ära, et ärge muretsege, lennufirma hoolitseb teie eest, irw, kas nad ise ka seda juttu usuvad? Vilniuses siis juhatati selle lennufirma kontorisse, kust öeldi, et õhtul 19.50 läheb lennuk Tallinna. Meie sellega nõus polnud, passida veel pea 13 tundi lennujaamas? Tänan ei. Siis öeldi, et üks teine lennuk läheb 14.40 aga see on teise firma oma ja enne kaheksat ei saa ta midagi teha. Nii anti meile kupongid, et saime selle alusel omale hommikusöögi. Njah, näljane inimene on kuri:P Sõime siis kõhud täis ja saime piletid ning passisime lennujaamas. Saiaga käisime veel lennujaama lähedal, et ikka oma jalg ka Leedus maha panna. Siis tuli veel uus pauk, öeldi et meie pagas on kadunud. Tõesti tore, kuidas lennufirma meie eest hoolitseb. Saime lõpuks oma pagasi kätte ja lennukile:)

Kui lõpuks Tallinnas maandusime oli meil kõigil väga hea meel:D Ometi kodus! Et siis koju jõudsime viie paiku, oleksime hilisema lennukiga lennanud, oleksime ikka veel seal olnud. Kodus on ikka hea olla, lennujaamas juba oli tunda, et kõik on loogiline ja tuttav, ei mingit ekslemist lennujaamas, kus pole silte ega saa aru kuhu minema peab. Aga siin suhteliselt see väike ka:D

Igatahes vaatamata neile viperustele oli reis tore:D ja soovitan soojalt teistelgi sinna minna.

Natuke nalja:

Iirimaa huumor: suured teetööd – kaks meest kraavis kaevamas. Drive safely, 100 km/h – emm neil kitsastel käänulistel teedel kus pidevalt pimedad nurgad ja kus 4 aastaga on surma saanud 194 inimest???

Meie huumor: see et söök on ees, ei tähenda, et menüüd vaadata ei või (ei olnud toidu kontekstis:P); Neil on mets viltu:D; Lamba double decker (ehk siis järelhaagises olid lambad kahel korrusel:)); Lenni Kärvits käis Dublinid:D

Ja mida teevad hullud siis kui igav on? Teiste kohta ei tea, aga Aga esimese pingi aknaalused igatahes tegelevad uute äriideedega ehk siis õhupood, kus on müügil erinevad lõhna, värvuse ja heliga õhud (don´t ask:P). Esimene ost 5% soodsam, kliendikaardiga pidevad sooduspakkumised, vikerkaare õhk 10% soodsam aastaringselt, lisaks sooduspakkumised. Klentide vahel loositakse iga kuu välja vihmametsade eriti puhas ja karge lõhn:D

Kunagi teeme teoks ja saame rikkaks:D kes ütles, et selleks, et lõbus oleks, peab olema purjus või minema pubisse:P

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 7

20. august kolmapäev

Toredad prantsuse poisid aitasid hommikul gaasipliiti tööle saada. Olen varemgi sellist kasutanud, kui miskipärast see ei läinud tööle. Et siis nuppu tuleb all hoida, kas järjekordne iiri huumor?:P Corkist saime ilusti välja, või muuseumisse me ei läinud, kuna ööbimiskoha omanik rääkis, et öeldakse, et see raha tuulde loopimine, et suht mõtetu koht, kui sul tõsist huvi pole.

Täna tuleb meil vähem sõitmist ja rohkem avastamist, nagu meile öeldi, et eksi me, vaid avastame:D mulle see perenaine meeldib:D ja tal oli veel vahva koerJ. Sõitsime mööda rohelisi teid, tegime pilte. Enam midagi uut ei näinudki. Loomulikult suutsime ära eksida, kuid see juba nii tavaline, et pole mõtet välja tuuagi:P. Aga tegelikult saime me väga hästi hakkama, arvestades, et gps ei töötanud ja kaasas oleval kaardil polnud kõiki teid ega nimesid peal ja tänavanimetusi nad ei armasta ka kasutada. Täna vabam päev ja saame uudistad mida tahame:D

Neil seal ka kõrvenõgesed:D

Prügikast:D

Ööbimiskoha leidmisega olid jälle raskused, aga ei midagi uut:D põhiline et üles leidsime. Sain omale ka uue lemmiklooma:P eks näis kuidas ta Tibuga läbi hakkab saama:P

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 6

19. august, teisipäev

Selle päeva kirjutan tagant järgi, nii hästi kui õnnestub.

Hommikul käisime Moheri kaljude juures. Väga ilus koht, kaljud olid võimsad. Kahjuks ei saanud minna päris ääre peale, et otse alla vaadata.

Eilses ööbimiskohas sain teada, et kui me kasutame ferryt hoiame kokku hulga aega. Samuti öeldi, et kui meil võib olla õnne näha ka delfiine. Kahjuks me polnud nii luckyid ega näinud neid, kuid oli hea vaheldus liigelda ka millegi muuga kui autoga:D et siis kõik olid rahul.

Ferrylt maas, suundusime Kerry ringile. Öeldakse, et kui sa pole seal käinud, pole sa ka iirimaad näinud. Tegelikult andis see väga hea ülevaate iirimaa loodusest. Kusjuures siin lõunapool, oli lehmi rohkem ja vaid mõned üksikud lambad. Kohe kui tulevad kõrged ja kivisemad mäed, on lambad tagasi:D

Corki ööbimiskoha leidmine võttis aega tund. Tegelikult jäime poolt tundi hiljaks, me ei arvestanud, et seal võime nii ära eksida. Õnnestus teha kõne ja meid jäädi õnneks ära ootama. Olime väga tänulikud, öö autos ei tundu just kuigi meeldiv. Linnas küsisime teed viielt inimeselt. Neli esimest seletasid nii kiirelt et ei saanud midagi väga aru ja nii eksisime lõplikult ära. Lõpuks viies inimene seletas väga selgelt ja hästi ning lõpuks jõudsimegi kohale. Läksime suht kohe magama.

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 5

18. august, esmaspäev

Nii hästi pole ma veel siin reisil maganud, väga pro (Y). Auto oli hommikul ilusti alles ja ühed teised olid ka veel sinna parkinud. Hommikusöök söödud läksime kive vaatama, täitsa põnev:)

Peale kivide vaatamist, pidas meid teel politsei kinni. Ta vaatas, et autol on automaks maksmata ja siis selgus, et rendifirma pole oma autode eest 5 kuud maksu maksnud. Algul me ei saanud aru, et milles asi, aga lahkelt seletati et iga auto eest peab omanik maksu maksma. Politseinik oli väga sõbralik ja kena:P. Soovis head reisi ja et me siin avariid ei teeks. Me siis ütlesime, et me proovime mitte tehaJ. Ilm on suht pilves ja kohati natuke vihmane, suht jahe aga muidu ok.

Kui me kivist ringe vaatasime ütles üks:” Mis neil ikka teha oli, telekat ja internetti neil ju polnud:D”.

Sõitsime palju ringi ja nautisime väga ilusaid vaateid. Mäed olid fantastilised. Kusjuures lambad jalutavad lausa tee ääres. Kui me ühe peatuse tegime, siis lambad olid teel ja moodustasid ühe auto ette seina. Auto pidid signaali andma, et läbi saada:D Majad on siin väga ilusad, et koliks kohe sisse kui vaid saaks. Karjamaad on üksteisest eraldatud aedadega (väga palju on kiviaedu) ning nende äärde on istutatud põõsad ning kaugelt vaadates näeb nelinurki, mis on eraldatud üksteisest rohelise ribaga, väga ilus:D.

Täna oli mõõn ning paadid olid muda sees kinni. Vett katsudes sai selgeks, et vesi on külm ja ujuma minek tuleb vist maha matta.

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 4

17, august pühapäev

Deem, miks mul on nii õrn uni? Terve öö torud undasid, ving ving, kiuks. See et äike ei lase magada on ok, aga kui ma maksan üle 400 krooni magamiskoha eest, tahaks nagu magada ka. Vingumisel lõpp, valuvaigistid jälle sisse ja peavalu loodetavasti varsti jälle läinud. Öö veetsime Derrys. Inglastele London Derry, kuid iirlastele Derry (London Derryks seda kutsudes võivad iirlased solvuda ja pahaseks saada). Hommikul käisime ka linnapeal jalutamas. Ilus linn, soovitan soojalt;) Kuna käisime suht vara (enne üheksat) oli linn suht inimtühi ja päike säras taevas:D.

Nagu me nüüd raadiost kuulsime, evakueeriti Belfastist inimesed tugeva vihma tõttu, sellepärast eile need suured ümbersuunamised olidki. Eile me vihma tõttu ei saanudki minna Giant`s Causewaysse. Bensiinijaamas teed juhatav noormees ehmus täitsa ära kui sai teada et me sinna läheme, küsis et kas te tahate sinna täna minna??? Kõrvalmüüja ja üks ostja pidid ka pikali selle peale kukkuma:P me ei saanud üldse aru milles asi. Igatahes müüja küsis, et kas ta ei saaks meid meelt muutma panna. Me siis küsisime, et milles asi, et miks siis ei tohiks minna. Et siis nemad teadsid, et seal on suured ujutused, meie aga mitte. Nii jäi see käik eile ära. Täna vaatasime, et tõesti, teed on üle ujutatud, rääkimata siis veel karjamaadest jne. Uudistest rääkis, et isegi sillad on ära uhutud. Igatahes läheme sinna siis täna ja tundub, et ilm soosib meid:D oli ka aeg:)

Tasub ära märkida, et lambad on huvitavalt ära märgistatud, ühel karjal on ühtmoodi kukal või selg värvitud (punane, sinine, roheline jne. mõni on lausa kirju:D)Seal need värvilised sokid ja kampsunid siis tulevadki. Eks lammastel ole ka oma mood:D Lambaid on siin palju, mida mägisem ala seda rohkem. Leidub ka lehmi, hobuseid, ja isegi eesleid:D

Igatahes rõõmustame, et saime Belfastist õigel ajal minema.

Sai: „Lõputu avarus!”:D

Giant`s Causeway on fantastiliselt ilus koht:D Ronisime kivide peal, tuli olla suht ettevaatlik, sest mõned kivid olid lahtised. Saime ka mägedes ronida, nii kaunis oli seal, oleks kohe mitu päeva seal veetnud, kui vais oleks saanud. Nii kaunid ja võimsad mäedJ Loodus on siin tõsiselt kaunis. Nüüd saime ka aru, miks bensukas oldi nii ehmatunud, et tahtsime sinna eile minna. Oleks me eile siia tulnud, oleks see olnud suht enesetapp. Meri oleks meid siit minema pühkinud või oleksid kivid meile kaela kukkunud. Õnneks hoiatati meid:)

Enne ööbimiskohale minekut käisime veel koske vaatamas. Algul olid tee ääres pisikesed nired ja arvasime, et need ongi need, aga edasi sõites jõudsime õigesse kohta.

Et siis, kui silt näitab et 7 km pärast, tähendab see, et nii 12 km pärastJ järjekordne iirimaa huumor:D Kosk oli väga ilus ja mühises mõnusalt:D

Praegune ööbimiskoht tundub esialgu kõige hubasem, puust narid, telekas, riiul, suur peegel, seinalambid ja laelamp. Aga öö on veel ees, eks näis:P

Käisime veel õhtul linnapeal ja sel ajal oli meie parkimiskoht võetud. Nii sai siis auto jäetud kõrvalasuva poe ette. Loodame, et see kellegile ette ei jääks ja hommikul alles oleks.

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 3

16. august, laupäev

Hommikul tõusime saiaga peavaludega. Hea et tabletid kaasas olidJ. Öist äikest teised ei kuulnudki nagu nad ütlesid. Hiinas kuulis äikest vaid mõned üksikud, sealse paugutamise peale oleks küll pidanud ka karu talveunest ärkamaJ. Kilekotti oli natuke vett ka kogunenud.

Auto järele minnes avastasime, et see 15 minutine jalutuskäik osutus mitu korda pikemaks. Suured kotid kaasas ja nii me puhkides läksime vihmas. Autot kätte saades olid „meeldivad” üllatused, 25 euri, et läheme P-iirimaale ja 260 veel juurde, kuna meie juht on alla 23 ja kontol pole 12 000€, mida veel. Nad peaks vaatama autojuhi sõidustaazi mitte vanust ja kellel on kontol vaba raha ca. 180 000 krooni? See selleks, aga miks nad seda siis ometi enne ei öelnud? Neil olid kõik andmed olemas jne. Me siis korra arutasime, aga kuna meil muud varianti polenud, olime nõus. Hakates uut autot mujalt vaatama oleks me kaotanud palju aega, mida meil lihtsalt polnud võimalik teha. Gps ka vedas alt. Eks ootame helgemaid päevi.

Margot oli väga tubli juht (respect) ja viis meid linnast ilusti välja. Õues sadas mõnuga vihma, kui kuna oli hommikune aeg oli liiklus rahulik, kuigi jah, vasakpoolne liiklus ja rool valel pool on juba ilma liiklusetagi kunsttükk. Igatahes Margot oli tõsiselt tubliJ. Vahepeal tahtisme veel minna vaatamisväärsust vaatama, kuid piletid olid kallid ja põrutasime edasi neetud linna Belfasti. Belfastist pidime vaid korra läbi sõitma aga jah, see väike läbisõit muutus 3 tunniseks õudusunenäks, sest me muudkui ekslesime samu teid pidi ega saanud lõpuks aru kus me oleme ja kuidas me ometi siit linnast välja saame. Oleks see Gps ometi töökorras. Teed sai kokku küsitud kolmelt inimeselt. Kahe esimese juhatusega läksime omadega metsa. Nende tee juhatamine on nii kiire ja nende aksent segab ka arusaamas, sealt paremale, siis vasakule, siis vasakule ja paremale, paremale ja vasakule, et lõpuks hakkas juba pea ringi käima. Aga muidu olid inimesed nii sõbralikud ja abivalmid. Asja tegi raskemaks veel see, et politsei suunas pidevalt liiklust ümber ja me ei saanud juhatatud teid mööda päris täpselt minna. Kolmas kelle käest küsisime oli bensuka müüja, ta tegi meile puust ja punaselt selgeks. Ostsime ka sealt omale süüa õhtuks, sest ööbimiskohta jõudes on aeg ilmselt hiline. Läksime siis järjest oma 20 naelastega, kui mina viimasena läksin, põgenes ta leti tagant ja ütles, et me põhjustame talle peavalu:D. Siis küsis ilusti, et kas mul väiksemat pole. Sai ütleski talle, et me olemegi siin et talle peavalu põhjustadaJ Müüja oli väga väga positiivne, et tegelikult ei olnud ta meie peale pahane. Päris täpselt tema juhiste järgi me minna ei saanud ümbersuunamiste tõttu, kuid sama suunda saime hoidaja olimegi lõpuks sellest neetud linnast väljas:D

Nüüdsest on meie nimi BLONDIINI EKSPRESS:D

Peale Belfasti pidime veel mõnest linnast läbi sõitma, kuid nendes ekslesime tunduvalt vähem ja jõudsime lõpuks õnnelikult ööbimiskohta.

Blondiini Ekspress iirimaal Vol.2

15. august, reede

Täna ärkasime eesti aja järgi 10.20, kohaliku aja järgi 8.20 kui äratuskell piiksus:). Saime isegi seal hommikusöögi, algul ei pidanud saama, positiivne üllatus, mitte et ma väga müslit sööks. Peale seda suundusime linnapeale. Sai imetletud linna ja kiigatud poodi. Miskipärast ei armasta nad väga tänavasilte ja majanumbreid, vahel eksisime pisut ära.

Õhtul käisime pubis, kus oli väga kärarikas. Mingi aeg põgenesin välja:P Kui joogid olid joodud läksime vaatama, kus me järgmisel päeval oma auto kätte saame. Teel sinna läksime läbi pargi, kus oli pildinäitus. Piltidel olid ilusad loodusvaated ja loomad, täitsa ilusad olid:). Kui pildid said vaadatud, hakkas vihma sadama ja nii pöördusime tagasi, kuna pooltelt meist polnud vihmavarje kaasas hetkel.

Õhtupooliku veetsime oma „Kodus” Siinkohal kirjeldaksin parem natuke Dublinit. Liiklus on vasakpoolne nagu juba eelnevalt sai öeldud ja oli meile ette teada. Jalgrattad sõidavad koos autodega, mis üsna ekstreemne:). Juhid üldiselt korralikud ja ristmikud mõistlikumad kui Tallinnas. Eriti vahvad on valgusfoorid, kui roheline hakkab jalakäijatele põlema, teeb see väga kihvti häält – tiu ja siis plõksub :Dkusjuures igalpoolt polnud kahjuks selliseid valgusfoore. Roheline põleb väga lühikest aega, kuid selle eest kollane põleb kaua. Majad on ilusad värvilised ja madalad Betoon ja klaas praktiliselt puudub, leidsime ainult ühe rajooni, kus olid mõned kaasaegsed majad ja need ei sobinud üldse sinna, see oli seal kui hoopis teine planeet. Linn jätab sõbraliku ja sooja tunde, et tundsime end üsna koduselt. Sinna koliks küll:P. Tänavad on puhtad, mõned väiksemad kõrvaltänavad võivad olla natuke räpsemad. Tänavatel on näha uskumatult palju hiinlasi:).

Pistikud on siin ka teised. Esimese adapteri sai ööbimiskohast laenatud tagatisraha eest, kui leidsime poest ka sobiva, nii et mobiilid ja akud võivad rõõmustada, lõunasöögid on olemas:D

Öö oli huvitav ja „meeldiv”. Ma kuulsin kuidas Sai ütles, et ta paneb tule põlema. Vaikselt siis piilusin, et milles asi on. Ja oma imestuseks näen, et Sai turnib kilekotiga akna all:D. Ohoo, mis ometi toimub?:) Ma juba mingi aeg oli kuulnud midagi kella tiksumise sarnast ja unise peaga imestasin, et kes ometi selle veel kaasa võttis Kokkuvõtvalt hakkas suure sajuga läbi tilkuma ja Sai pani tilkuva koha alla kilekoti, et asja natuke leevendada. Sai sai asja ilusti korda, tubli tüdruk. Hakkasin vaikselt uinuma, kui kuulsin äikest. Päris korralikult kõmakad olid, kuid Hiina äikesele jäi see alla. Mina siis rõõmsalt passisin üleval ja kuulasin äikest kui teised unenägude maailmas rändasid. Nautisin selle asemel hoopis äikese etendust:D Tüüpiline:P.

Blondiini ekspress iirimaal:D

Vol 1  
14.08.2008, neljapäev, esimene päev

Viimased asjad said pakitud ja kott valmis, viimasel tunnil enne minekut sai veel natuke söödud ja sõbrakesega räägitud, ema tuli ka varem koju et saaks ilusti minema, sest kass võib hakata lollusi tegema, kui keegi ära läheb ja nii ei saa alati õigel ajal minema. Aga see selleks, see jutt pole eriti huvitav.

Lennuk pidi väljuma 20.30. Lennujaama hakkasime minema 17.45. Kohale viis Margoti ema ja korjas meid järjest peale. Ummikuid suurt polnud. Minek aga lennujaamas venid, pardale lasti 10.32 ja lendu tõusime 20.41. Väga hullu pole, aga Vilniusest lähme edasi teise lennuki peale ja kui seal hilineme võime maha jääda. Tallinna lennujaamas olid nii mõnusad toolid, tahaks omale ka koju sellist:D

Pilved on nii kihvtid:D Valged ja kohevad, hüppaks neisse:P‚ õnneks on lennukil aknad ees. Sõitsime lennukiga päikeseloojangusse:D. Vahepeal sai pagasi pärast natuke muret tuntud, et kas see ikka läheb ilusti ühest kohast teise. Saial kukkus mälukaart vahepeal maha ja oi kuidas ta siples:D. Aga näed, kätte sai:D

Leedu on ruuduline:D (Kata: Leedu ja sai :Ruuduline – Leedu on ruuduline). Leedu oli pimedas väga ilusates värvides (tuled jne.), selle nimel tasub lennata:D

Jõudes Vilniuse lennujaama, ei saanud me algul kohe üldse aru kuhu me minema peame. Ekslesime ja oletasime kuhu minema peab. Kusjuures oli lennujaamas see piirkond tühi ega olnud kelleltki küsida ka. Teised reisijad läksid oma pagasile järgi, kuid meie pidime edasi minema, pakid lähevad otse Dublinisse. Lõpuks jõudsime kolmanda korruse koridori, nägime seal veel kaht reisijat. Lõpuks lehvitas meile üks turvatöötaja, ta laskis meid läbi klaasukse ja oh õnne, me olime ÕIGES KOHAS:D See oli küll ime:D Järjekordne turvakontroll. Seekord piuksus Kata. Margot andis vist oma asja talle, et asi kahtlaseks ei läheks:P Lõpuks jääme ikka meie Saiaga süüdi:P. Passikontroll oli huvitav, minust ees olevad inimesed läksid siuhti läbi, aga minu passi uuriti hoolega, võeti kaaned ära, lehitseti hoolega, lasti mingist masinast läbi mitu korda jne, passist hakkas kahju. Mul läks lõpuks päris kõhedaks, et mis ometi lahti, pnnakse veel lõpuks vangi ma ei tea küll ainult mille eest:S. Lõpuks anti pass tagasi ja sooviti head reisi:D ei olnudki ma kurjategija:D. Teistel tehti ka korralik turvakontroll nagu nad rääkisid, aga mitte nii hull kui minul. Ju ma siis olin kahtlane.. Lennuk põrutas taevasse mõnus turboga nagu rakett:D Nüüd siis Dublini poole. Kohaliku aja järgi jõuame peale kahtteist, eesti aja järgi kaks öösel. Siis võtame pagasi, loodetavasti see ikka jõuab ka kohale, võtame takso ja siis magama, et homme Dublinit vallutada:P

Lennukiga sõites nägime pilvedest kraanat, krokodilli ja hobust (see oli hobune, oli, oli;) ta ise ütles:P)

Takso saime kiirelt, meid juba oodata enne kui me ise oleks seda ültse küsinud:D. Juht oli väga jutukas ja sõbralik. Soovitas kohti kuhu minna ja uuris kuhu läheme. Two points to Estonia:D irw. Iirimaal on vasakpoolne liiklus ja Kata pidi ette istuma, nii ta siis läkski ilusti esiistmele, ainult et juhi kohale:D. Nalja sai, taksojuht naeris ka südamest:). Magama saime 01.30 kohaliku aja järgi. Hostel suht ok, administraatorid väga lahked ja abivalmid. Saime neljase toa naridega. Mina ronisin ülemisele. See jääb meile kaheks päevaks uueks kodus. Reisi vältel kutsusime oma hosteleid kodudeks ja autot sõitvaks koduks. Esimene päev seljataga, kõik õnnestus isegi liigagi hästi, eks näis mis edasi tuleb. Isegi mina magasin suht normaalselt. Linna müra polnudki väga kosta ja voodi natuke krägises. Loodan, et öösel Katale kaela ei saja:D

Elus ikka:)

Mõned on juba uurinud, et miks pole uusi sissekandeid jne. Igatahes olen elus, vahepeal oli natuke keeruline aeg ega tahtnud väga midagi kirjutada. Eks peab tagantjärgi tasa tegema:)

Hetkel väike ärritus. Kõigepeal, kuidas saab keegi üelda, et Naised on nagu parkimiskohad. Head on juba võetud ja vabad on mõeldud vaid invaliididele.
Need vabad pole veel leidnud seda õiget, ega taha mõtetutele oma aega jne. raisata. Inimene, kes nii mõtleb ja ütleb on ise üks "invaliid".

Ja teine asi, mind ei saa omada, osta, müüa ega vahetada! Olen ise enda oma. Igatahes see facebook on kohati suht kahtlane koht.

Nüüd juba helgematel teemadel:)

Et siis kevadel said BA õpingud edukalt läbi (kiitusega) ja sügisest MA. Ma küll esialgu ei kujuta ette kuidas seda aega jagada, töö, kool ja eraelu. Reedene  kaheksani kestev kool küll väga meelitav pole ja laupäev tõotab samasugune tulla, kuid saab hakkama. Eks siis sügisel selgub kuidas asi minema hakkab. Võõraks ei tahaks küll teile jääda:( Aga jah, kui muud üle ei jää, siis vaadake mu pilti:P

Iga inimene on erinev ja just see teebki elu huvitavaks ja mitmekesiseks. Iga inimene on juba sündides isiksus oma iseloomu ja olekuga, ülejäänud elu ülesandeks on saada vaid õnnelikuks sellisena kes me tegelikult oleme ja mitte sellena, kes teised tahavad et me oleks. Teiste ülesandeks on olla hoolivad ja toetavad, mida elu ka ette ei tooks.

Esmaspäeval ütlesin ühele sõbrale: "Järgmisel nädalal siis iirimale". Tema vastab: "Ikka ülejärgmisel, ära hirmuta!" Ja lõpuks jõudsime järeldusele, et ikkagi järgmisel:D Tõeti, meie üle poole aasta planeeritud reis on peagi kohal. Ootused on suured ja elevus sees, läheks kohe kui vaid saaks:) Auto olemas, ööbimine korras, eeldatavasti peaks kõik ilusti minema, aga jah. Nagu öeldakse, krissuga juhtub alati midagi:P elame näeme:D See vasakpoolne liiklus on küll natuke hirmutav, aga saame hakkama. UBS saab alati hakkama, nutame ja saame:)  Süda jääb ainult valutama, kuidas teistel läheb kes mahajäävad, aga meil telefonid kaasas ning saab ühendust hoida..

Kui mitte enne, siis reisimuljeid saab siit mingi aeg lugeda:) Võibolla isegi sama põhjalikult kui Hispaania omi:) loota ikka võib:P

Krissu