Gerberad ja DNA

Uusi avastusi teevad need, kes ei tea, et nii ei saa:) Kevadel soovitas mu botaanikahuvili ne töökaaslane potis olnud gerbera maha istutatada, sest potis talve ta nagunii üle ei ela, et las õitseb siis veel avamaal ka korra. Sügise saabudes ei raatsinud teda sinna maha jätta, pistsin ta siis tagasi potti lootes, et ta siiski otsi ei anna. Praegu on mul aknalaual õitsev lilleke:D Uurisin siis netist, et gerbera elab talve üle väga harva, sest talle ei saada tema jaoks sobivaid tingimusi. Ta vajab palju valgust, jahedat õhku ja vähest kastmist. Tundub et praegune õhkkond on tema jaoks sobiv, sest ega ta muidu ei õitseks mul:D

Minu geenivaramu saaga sai ka lõpuks lõpule. Hõiskasin ühel pühapäeval, et ju nad said siis sellest ühest ampullist DNA kätte, sest muidu oleks mulle reedel helistatud. Järgmisel päeval helistati, et nad ei saanud ja peab minema linna uuesti verd andma. Eile siis käisin ära. Väike hirm küll oli, aga kuna ma juba teadsin mis ees ootab, siis oli see pigem pabistamine. Seekord võttis vere ära inimene, kes seda päevad läbi teeb. Pandi mugavasse nahktooli istuma, käe peale ei lubatud vaadata. Pandi siis nõel sisse. Veidikese ajapärast siis uurisin, et kas verd tuleb ning öeldi et tuleb ilusti:D Istugu ma aga rahulikult edasi, et veri jooksmist ei lõpetaks. Anti veel meeneks Geenivaramu logoga helkur:) Nüüd olen tänukirja auga välja teeninud:D

Ilusat advendiaega! Hoidke neid kes teile kallid ja tähtsad:)

Paintball ja 7 auku.

Ühel ilusal laupäeval läksime Kassuga paintballi metsa mängima. Minu jaoks oli see täitsa uus asi ning pelgasin veidi, sest kuuliga pihta saada võib olla valus ning kuidas ma ometi teise inimese pihta lasen ja talle haiget teen? Hommikul läksime Margoti autoga Järvele võtsime sealt veel ühe peale ning suundusime edasi mängukohta. Mängukohas olid metsaalused värvilisi kuule täis. Saime omale kaitseriided selga, peakatted ja näokaitsme pähe ning kuulsin äkki püssihäält mis hirmutas päris korralikult. Esimene mõte: ma tahan koju tagasi! Pidasime maha mitu lahingut, oli nii paljal maastikul kui ka maja vallutamine. Oli isegi au jääda viimaseks ellujääjaks, võtsin uhkelt lipu ja viisin selle vastaste poolele. Pihta saadi mulle 2 korral ning ise sain pihta vähemalt kolmele. Iseenest ju hästi, aga siiski vaatasin et selline mäng mulle väga ei istu. Teise inimese pihta tulistamist ning püssipauke pigem siiski väldiks. Vähemalt sai ära proovitud ja tegelikult oli üsna vahva siiski.

Mõned nädalad tagasi tuli lasteaeda teade, et on võimalik liituda geenivaramu programmiga. Panime end mõlemad Kassuga kirja. Eelmise nädala kolmapäeval saime ankeedid, mille pidime esmaspäevaks ära täitma, kuna oli ka küsimused esivanemate kohta, palusime ka oma vanemate abi. Eile siis oli see suur verevõtu päev. Ööl enne seda nägin õudusunenägusid kuidas hiigelsuuri nõelu mulle kätte torgati ja miskipärast ei tahtnud need sisse minna ning siis hoolega suruti. Mul oli elus enne seda vaid korra võetud veenist verd kui ma olin 5-6 aastasena esimest korda Keila haiglas ning sellest ma enam suurt midagi ei mäleta. Kell 11, nagu me end kirja olime pannud läskime siis Kassuga verd andma, üks ühte ja teine teise kabinetti. Algul vaadati meie kirja pandud andmed ja siis hakati verd võtma. Kuulsin kuidas Kassu teisest kabinetist väljus, vedas tal, juba läbi. Minult hakati siis verd võtma. Algul istusin. Võeti vasakust käest, aga võta näpust, veen jookseb nõela eest ära. Nõel ajas naha all veeni taga (päris valus:S), aga mis läinu see läinu. Võeti ette teine käsi. Sama lugu, veen kohe mitte ei taha et teda torgataks. Siis pannakse mind voodile pikali. Ka see ei aita. Lepime kokku et kui teistelt kõigilt proov võetud tulen tagasi. vahest siis õnnestub. Lahkun kabinetist värisedes. Õnneks Kassu jäi mind ootama. Käisime lastega õues, panin nad magama ja tegime teed, kui kuulsin et uks avanes. teen Ainole grimasse et kas nüüd peab tõesti jälle minema? Parem käsi juba valutas. Läksin siis rõõmsalt teisele katsele. Nüüd proovis võtta teine tädi, kes pidi olema suuremate kogemustega ja väga proff. Ka temal ei õnnestunud. pandi siis jälle pikali. Lõpuks õnnestus saada üks ampull täis ja teise alla veerandi. Nüüd saadi veenid kätte, kuid verd ei tulnud neist! Asi lõppes sellega, et loodetakase, et nad saavad antud verest mõne korraliku DNA ahela, kui mitte, lähen veel verd andma. Juhuuuu! Lõpuks oli mul vasakul käel 3 torget ja paremal 4. Mõlemal käel verevalumid. Õhtul käed valutasid, nii et sai neile tehtud viinakompressi ja õnneks hommikuks oli kõik ok, veidi oli vasak käsi valulik, aga võrreldes sellega et eelmine õhtu oli valus seda sirgena hoida oli asi väga hea ning sai rõõmsalt koolitusele põrutada:D

Minu plaan minna doonoriks jääb ilmselt ära. Annan oma panuse geenivaramusse ja loodan et sellest piisab:)
Vahvat lumes möllamist!

Pistodad, soodad ja jääpurikad:)

Järjekordselt on jäänud pikk vahe, aga keegi pole nurisenud ka:) 



Kui mõtlesime, et eelmine aasta oli tööl kevadel keeruline ning lootsime, et see aasta tuleb vahest kergem, siis see aasta toob omad raskused ja väljakutsed.  Meile on jäetud päris keeruline ning vastutusrikas töö ning roll väikeste isikususte kujundamisel. Kuid enne proovimist ei anna ka alla, annan endast parima;) Sellest nädalast alates on meie rühma kollektiiviga liitunud ka itaalia vabatahtlik, nii et saab praktiseerida inglise keele oskust:).

Plaanist: tutvume eesti  filmidega sai täidetud lünk ka Viimse reliikvia kohapealt. Hea film, uskumatu, et ma seda varem pole näinud. Oleme orkestriga mänginud pistoda lugu ning kui see filmis kõlas, oli nii kummaline, sest meie mängitud versioonil olid käigud, mida filmiomas polnud. Edu ja õnne rüütlitele ning tervitused pistodadele:)

Väljend: Ma olen täitsa sooda on saanud minu jaoks uue tähenduse. Peale selle et ta on hea kergitusaine pannkookides, on ta ka väga hea puhastusvahend! Sellega sai ilusti puhtaks pliidi ja uskuge või mitte, ka koridori põrandal olevad plekid, mida on korteri omanik üritanud eemaldada igasugu imevahentiteg tulutult. Vat selline on meie sooda!

Nüüd aga lõpetan, meie häärberisse on saabunud talv, sõrmed jääs ja 18 kraadine toasoojus paneb vägisi tekialla sooja pugema.

Vahvat värvilise ja tuulise sügise jätku!

Suvi:D

Ei olnud vahepeal viitsimist/tahtmist/aega et siia midagi üles panna, aga kes huvi on tundnud, siis on minu tegemistega ikkagi kursis ka:)

Proovin panna siis möödunud sündmused siis nii hästi-halvasti kui meeles:)

Kui algul vaatasime, et sünnipäevaks kõigile sobiva aja leidmine on suht keeruline. Läbi muutuste laabus kõik ilusti ja ootamatult avanes võimalus pidu teha isegi juba juuli algul (algul vaatasime et ega enne juuli lõppu vist ei saagi). See sünnipäev on senistest olnud parim, et siis tänud teile, kes te selle nii vahvaks aitasite teha;):D

Kui algul plaanisin et võtan suveks mõne lapse hoida, siis lõpuks hoidsin ühe tuttava last veidi aega. Mõtlesin, et sügisel on nagunii liitrühma käimalükkamisega piisavalt sehkendamist, et parem laadin patareisid ja naudin suve:)

Sel suvel käisin ka esimest korda folgil. Saime oma telgi panna püsti täditütre verandale, päris huvitav vaatepilt oli:)  Rahvast oli seal suht palju, kuid väga tore ja huvitav oli. Võtsime ka osa Petanki võistlusest, aga kuna ma olen seda väga vähe mänginud (veidi Kaspari kodumaja aias ning ka aiamaal ), siis väga hästi ei läinud, aga järgmine aasta teeme teistele tuule alla:)(mis halvasti, see uuesti).

Augusti algul käisin kahe töökaaslasega Pärnus koolitusel. Pidime ööbima Rähni külalistemajas, aga kuna vahepeal omanikud muutusid, siis muutus ka nimi milleks sai Eeden. Ööbimiskohta tuli saata garantiikiri, et meie ööbimine makstakse kinni, siis aadress kuhu see saadeti oli eeden@inglipuudutus.ee. Küsiti, kas me oleme litsimajas:P Eks lisatööd on ka vaja teha:P Ingel meid küll ei puudutanud, kuid müra küll. Maja asus ühe suure tee ääres ja kogu öö käis selline liiklus, et jube. Ei tea mis suured rekkad seal kihutasid. Hommikuti aga kolistas kella kuuene saiaauto, mis tõi esimesel korrusel asuvasse söögikohta värskeid kukkleid. Sain ka korra vees mulistada ning käisime ka Steffanis:) Blondid nagu me olime, tellisime igaüks omale pannipitsa. Ära jõudsime süüa neist poole, ülejäänu pakiti kaasa:) Igatahes tore oli ja sai ka veidi targemaks ning hunniku uusi ideid:)

Augustis õnnestus ära käia Kaspari maakodus. Mul õnnestus tööl sättid nii, et ei pidanud puhkust vms. võtma. Kaspar võttis töölt  2 vaba päeva. Neljapäeva hommikul lahkusime kodust 9 ajal ning maakoju jõudsime õhtul kuus.  See oli tõeline puhkus. Päike, heinamaa, rahu ja vaikus:D Käisime Ruusmäega tutvust tegemas, kütsime sauna ning käisime seenel ja palju muudki:)
Ilmad olid ka nagu tellitud. Minnes näitas Kaspar, et vaata, seal on kull, mina aga vaatasin valge sabaotsaga ilusat rebast:D hiljem sai kull ka ära vaadatud ning ühes metsatukas, kus olid kivid sambalaga kaetud ilusaid pilte tehtud. Igatahes oli väga tore ja jään ootama järgmise aasta minekut, kui seal on rohkem aega ja vett:)

Lasteaiast: lapsed on suvega nii suureks ja asjalikuks saanud:D Kuna meile tehakse juurdeehitus (2 rühma tuleb juurde), siis on õueala väiksem ja peab jälgima, et lapsed ehituspiirdeaiast kuskilt läbi ei poeks. Esmaspäeva õhtul vaatasime kuidas tsementi valati laotud telliste sisse. Huvitav jälgida mida seal tehakse:)

Ilusat alanud õppeaastat nii õppijatele kui õpetajatele!

Kohe päris õpetaja nüüd:)

Kui Kaspar sai oma atesteerimisega edukalt ühelepoole juba varem, siis minul oli see täna. Pabinat vms. polnud üldse sees ning kõik läks hästi:) Olen nüüdsest õpetaja, mitte enam nooremõpetaja:) Minu mentor ütles minu kohta, et talle meeldis minu juures kõige rohkem see, et ma olen järjekindel, ilmselt see on seotud ka kangekaelsusega. Lapsed tahavad tihti pähe istuda ning loodavad et kui piisavalt lunida ja moosida muutub ei jahiks. Minu puhul see nii pole. Kui miski on keelatud ja öeldud, et ei, siis see ka jääb eiks. Mangugu laps niipalju kui tahab ja kisagu palju jõuab. Meil pole ükski keeld ilmaasjata ning ka lastega on räägitud miks mõni asi on keelatud.  Ning nagu eelmine nädal näitas, on reeglid ja keelud selleks, et kaitsta. Need pole kellegi kiusamiks, vaid selleks, et kõigil oleks hea ja ohutu. Tänapäeval ongi paljud lapsed läinud ülekäte sellega et vanemad on järeleandlikud, nad ei viitsi nendega tegeleda ja lõpuks lubavad kõike.

Täna hommikul atesteerima minnes meenus üle ülikooli kõige kardetuma eksamile mineku hommik. Ärgates oli seest paha, hommikul ei suutnud midagi süüa, kõik keeras. Jõudes ülikooli olid kõik suht pabinas. Aga ära tegime:) läbikukkujaid oli ka muidugi... aga õnneks saab teha järeleksameid.

Nädalavahetusel käisime vaatamas Inglid ja Deemonid. Väga hea film ning vägivalda ei ole ka väga palju. Selline mõnus film, kus elad ning mõtled kaasa mõistatuse lahendajatele ning mis kõige vahvam, põnevust ja üllatusi jätkus filmi lõpuni. Soovitan:)


Päikest!

Maadeavastajad:D

Laupäeval oli siis see pikkisilmi oodatud retk. Hommikul võtsid väga toredad Kaspari töökaaslane ja tema mees meid autopeale ning põrutasime koos Võhandu jõele kanuutama:) Enne reisi uurisin pidevalt ilmaennustusi, mis lubasid vaid vihma meile. Autoski vaatasime, et pidevalt sadas ning kuulasime lugu "Las kallab" ning laulsime kaasa. Eks siis kanuutame koos vihmaga, vaim oli selleks küll valmis, kuid siiski lootsin, et vahest siiski ei saja. Peale Tartut saime kokku teiste Kaspari töökaaslastega ning põrutasime jõe juurde. Enne kanuutamist tehti meile väike koolitus, ma olin üks vähestest kes polnud enne kanuuga sõitnud. Esimeste kanuude peale läksidki algajad. Teekond oli jagatud kaheks, esimene ots oli rahulik, tuli vaid sõuda ning loodust imetleda. Teinepool aga keerulisem, algul tehti lühike tutvustus, et kuidas kuskilt kärestikust ilusti läbi minna ning hoiatati kurjade koerte (kuri koer oli alguses nii sõbraliku näoga ja tahtis kaldal pigem keelega üle näo tõmmata, kuid hetk hiljem aga nina peast hammustada) ning veel kurjemate peremeeste eest:).

Meie kolm kõige kirevamat elamust jäidki jõe teisse ossa. Kõigepealt jäime kinni ilmselt puuokste vms. külge, veidi siplemist ning pääsesime nende vangistusest. Teine elamus oli neist kõige hirmutavam. Hakkasime kärestikust alla minema, kui jäime kahe kivi vahele ning lõpuks keeras kanuu külje ette ning istusime kanuuga kahe kivi peal. Üritasin küll ühest kivist meid eelmale tõugata kui kivi oli veetaimedega kaetud ja väga libe ning eriti see ei õnnestunud. Meist möödus üks korraldaja kanuuga ning ta jäi ka vaatama, et kas saame sealt minema või mitte. Lõpuks ikka saime. Kolmas koht oli pigem naljakas. Suured puuoksad oli üle jõe ning ka lahtiolevas väikeses osas. Esimest korda seda läbida ei õnnestunud, kanuu keeras külje ette ning ilma kanuud sirgeks saamata sealt läbi poleks saanud. Siis tulid teised ühe kanuuga ning nende kanuu tegi samamoodi. Nemad jäid siis ootama ning me proovisime uuesti. Kuna nende kanuu jäi läbikäigu lähedale saime nende kanuust teha tõuke mida oligi vaja ning jätkasime rõõmsalt reisi:)

Ning oh imet, terve kanuutamise aja ei tulnud piiskagi vihma:D Sadas nii enne kui tibutas pärast:) Minu jaoks oli see suur elamus ning õnneks Kaspar oli enne kanuutamas käinud ning teadis mida me seal teeme ning juhendas väga ilusti ja säilitas rahulikkuse:) Meeskonna töö sujus meil ilusti, (isegi kanuu ei läinud kummuli, kahjuks ühed said selliselt märjaks, aga nad olid väga tublid ja tegid retke märgadena edasi ) väga lõbus oli, nii sirelite nuusutamine, kui piknik kõrkjates ning okste eest kanuusse peitu pugemine:) FUN! Saime isegi tunnistused:D

Õhtul suundusime ööbimiskohta (Käbliku talu), mis oli väga hubane (palkmaja:D). Maja oli kolmekorruseline ja mõnusalt sopiline:) Kõige alla oli saun ja köök mõnusa söögisaaliga, teisel korrusel oli suurem saal klaveriga ning wc/vannituba, kolmandal toad, enamuses kahesed ning üks suurem neljane. Saime Kaspariga mõnusa kahetolise toa. Isegi mina, kes ma võõras kohas ei maga, magasin seal nagu karu talveund:) Väljas olid tiigid ning talus oli ka hobune ning kaks jahikoera, üks neist oli juba pensionil ning ulgus väga haledalt vokaale. Õnneks tegi ta seda vaid siis kui keegi oli lähedal teda kuulamas, muidu oli ta tasa. Eks ta tahab ka oma kurba saatust kurta. Väga hea koht oli ja õhtune õuegrill oli väga mõnus;)

Järgmisel päeval olime hommikul veel talus. Enne kahte hakkasime liikuma. Kuna me juba sealkandis olime, siis uurisime ka ümbrust. Läksime vaatama Kiirenduse mäge. Ronisime siis üles ega näinud midagi huvitavat. Nagu me järeldusele jõudsime, tuli nimi sellest, et sai kiirelt ära vaadatud:) Käisime siis ka Tartus, kus Kaspar tegi meile väikeses ekskursiooni. Käisime ka pannkooke söömas, nämmmmmm:D koha nime ei mäleta küll enam, mis teha, vanaks hakkan jääma:P Tagasiteel käisime veel siniallikatel. Huvitav et ma seal enne pole käinud. Väga huvitav koht. Väikesed vulkaanikesed purskavad:) Lahing tumeda ja heleda vahel. Kes seal käinud pole, soovitan ära käia;)

Peale üheksat jõudsime tagasi Pessa, kus ootas meid saun, tänud selle eest;)

Kokkuvõttes oli väga tore nädalavahetus. Sai väga mõnusalt aega veedetud, tutvusin Kaspari toredate töökaaslastega ning järjekordne kinnitus, et eesti on väike: üks töökaaslane elab Sakus ja tema poeg on käinud mul suverühmas, ma isegi mäletan teda:)

Et siis, millal uuesti kanuutama?:D või võtaks nüüd mägironimise?;):P

Tegemised-toimetused ja rull:D

Kevadega koos  tuli ka aiahooaeg. Laupäeval panime Kaspariga mulda redise ja porgandi seemned . Ega esimesel korral alati ei pruugigi kõik õnnestuda, kuid tulemus oli hea, seemned said mulda, peenrad valmis ning tulemus silmale ilus vaadata:) Kassu-Krissu esimene peenramaa on olemas!:D

Peenrad valmis, läksime tegema esimest rullitamist:) Ilm oli mõnus, päike hakkas vaikselt loojuma. Harjumatu oli sõita suure liiklusega tee ääres ning valgusfoorid jne. aga see oli ka mõnus vaheldus  Saku suhteliselt vaiksetele teedele ning muidugi on oluline ka seltskond:) Kuna linna rullid on reguleeritavad(minu numbrit lihtsalt ei olnud) siis nad veidi hüppeliigese kohast liiguvad ja nii ei ole nad kindlalt jalas ning loksub veidi mis segas sõitu, aga küll ma harjun:) Huvitav nähtus oli uute kaitsmetega. Käe omad(randme) on veidi suur, samas põlve omad on liiga väikesed:) Aga rull oli mõnus, käisime ära päris kaugel ning pärast olin päris väsinud.


Kaspari juures on diivanil üks väga pehme lamba nahk. Kui Miki uinakut tegi, siis läksin ka sinna ning tulemuseks on Kaspari tehtud mõnusad pildid. Viimasel pildil on ilusti näha, et Mikil viskas mu lobast üle ning ütleb omas keeles:"Ole ometi vait ja jääme magama!"

Päikest!

Teooria ja praktika

Miks on enamus asju teoorias lihtsamad kui praktikas?

Rull:D

Minu väike kogumik sai väikese täienduse. Leidsin netist ühe hea mõtte: kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa, siis põrgupäralt, sa ei vääri mu parimaid külgi. Nagu üks kommenteeris, karm aga õige (eelnev mõte ei ole seotud millegiga).

Eile sai tehtud selle aasta esimene rull:D Tõusin 7.30 üles, et saaks kohe hommikul väikese liiklusega ära käia. Kuna maapind on veel mudane ja märg, võtsin rullid näpuvahele ning kergliiklustee ääres sai need jalga pandud. Teised jalanõud panin seljakotti, mis muidugi segab veidi sõitu, aga midagi polnud teha. Alguses oli küll veidi imelik, aga peagi harjus ja väga mõnus oli sõita. Olin seda hetke juba kaua oodanud:) Algul mõtlesin, et ei tee oma tavalist täit ringi, kuid Kasemetsa raudteejaamas mõtlesin, et mis seal ikka ja põrutasin Kiisale. Sakus on Kiisale 7 km, et siis kokku 14 km sai maha sõidetud:) Aega läks küll kauem kui tavaliselt ning koju jõudes olin suht väsinud, kuid väga mõnus oli. Hommikune rull annab terveks päevaks väga hea enesetunde. Siinkohal tänaks veel oma esimest ja ainukest rulliõpetajat kel oli piisavalt kannatust ja viitsimist minuga esimest korda Kiisale minna. Nalja sai ja kiita sai:). Seda peab veel kordama kunagi;)

Rullirada on nüüd tagasi, kuid jooksurada on siiski osaliselt veel vee all. Põhi tee on küll kuiv, kuid hetkel peab sinna minekuks minema mööda suuremat teed ning selle tõttu veel jooksma ei kipu. Pealegi on õhk veel liiga külm minu jaoks, praegu saaks sellega ühe mõnusa kurguvalu. Jään huviga ootama keda kõike see hooaeg kohtab. Eelmine aasta nägi ära rebase, jänese, põdra ja kitse ning isegi veel päris mitu korda:)

Vahvat sprdihooaega!

Lasteaed:)

- Sõber võib olla vigadega, kuid sõprus peab olema vigadeta.
- Ükski heategus ei jää karistamata.
- Mõned asjad lihtsalt on hingele head:)


Panime lastega gressi seemned mulda. Loodan, et need jõuavad emadepäevaks piisavalt suureks kasvada, et lapsed saaksid need emadele kinkida. Väljas on ka mõnusad vesised ilmad. Vesi lausa tõmbab lapsi. Õues olles ongi vaja järvede äärest lapsi minema saata. Tuppa tulles on nad ikkagi märjad:) Mis teha, lastel on ikkagi lõbu laialt:D

Pühapäeval sai üle mitme aasta jälle boffer kätte võetud. Käsi väsis küll kiiresti ja suht roostes, aga veidi harjutamist ja läheb:D. Kummikud peab ka omale kiiremas korras muretsema:)

Õues on juba nii ilusad ilmad, et vägisi võtaks rullikad ja läheks sõitma, vaatamata kehvale teele ja veele. Veidi kannatust ja vahest juba lähiajal saab esimese sõidu teha:)

Päikest!

Vähimon, looming ja ootus:)

Millal on vähil hea? Siis kui ta tunneb soojust ja turvalisust. Miks vähk peitu poeb? Siis kui liiga tehakse. Millal vähk siplema hakkab? Siis kui tal on palju tegemist. Hetkel ongi selline tunne, et tee mis tahad, nuputa mis sa nuputad, siple palju tahad, ikka ei lähe asjad nii nagu tahaks. Saaks selle liitrühmaga seotud asjad ühelepoole. Aga nagu aeg on näidanud, siis kõige pingelisematel aegadel suudan ma vahest isegi kõige effektiivsemalt tegutseda:) Pärast vaja ainult veidi puhkust… nii 6 nädalat on vast piisav:D

Võtsin taas käsile oma loomigulisema tegevuse. Vaadates üle eelnevalt kirjutatut leian ka mõned päris hea mõtted (vähemalt enda meelest:) ):

1)Kas on olemas sellist asja nagu tühjus? Igal pool on midagi, me lihtsalt ei pruugi osata vaadata ja ega kõik polegi vaatamiseks ette nähtud, vähemasti mitte kõigile.
2) Iga asi(juhtum) on millekski hea ja vajalik.

Vaadates üle oma tehtud jutte, tuleb tahtmatult muie näole ning lugedes keerleb kõik silme ees nagu filmis. Kunagi tegi keegi mu jutule märkuse, et mul on liiga vähe kirjeldavat juttu, siinkohal oligi mu ainuke vastus, et kuna ma ise näen ja tean seda kõike, siis paratamatult tahan jutu sisuga edasi minna, et kirjeldused jäävad tahaplaanile. Minul on see kõik endal silmeees, aga teistel pole. Kui peaks kunagi asi raamatuni jõudma on see külg, millele peab rohkem tähelepanu pöörama. Ilmselt ongi kõige õigem teha ennem lugu valmis ja siis tagantjärgi kirjeldused lisada, sest kunagised tekkinud pildid on aegumatud. Nagu tüüpiline härg (aeglane aga kindel) ja vähk( ettearvamatu ehk siis tegutsemine ja mõtlemini sedapidi, millest enamus aru ei saa:) ).

Vaatamata kõigile siplemistele on süda soe, energialaksud annavad jaksu ning ees on asi, mis pärit listist must to do in my life:D

Liitrühm

Üle pika aja saime ka Saku seltskonnaga kokku et mängida üheskoos lauamänge ja veeta koos mõnusalt aega:D Vahva õhtu oli ja õnneks kordub:D.

Kassu nägi ka lõpuks ära mu pere:D Väike jalutuskäik Sakus, millalgi peab pikema tiiru tegema;).

Pühapäeval käisime mere- ja sprodimessil. Täitsa vahva oli. Suured kaatrid ja jahid jne., erinevad spordivahendid jne. Laval tehti šõud:) Lauajalgpalli peab tõesti muretsema, lihtsalt nii vahva mäng:D vaatama sellele et pidevalt mu väravast sisse löödi:) Vaja harjutada!

Tööl on paras hullumaja seoses liitrühmaga. Raske südamega sai otsustatud, et kes lähevad teise rühma üle. Praegu pole rahul ei need lapsevanemad, kelle lapsed teise rühma lähevad ega ka need kes jäävad, kartes et laste kooliks ettevalmistus hakkab kannatama. Varsti on Harjumaa liitrühma õpetajate kokkutulek, kuhu ka paarilisega läheme. Peale seda peame tegema vanematele koosoleku, et mis sügisest toimuma hakkab. Hetkel tundub see päris kummaline, sest me ei tea seda ka ise täpselt (mingi ettekujutus on õnneks olemas:), asi on meilegi piisavalt uus ja segane. Siplemist palju, aga mis teha, saame hakkama:) Rahu ainult rahu:)

Tundub et isegi kurk hakkab paremuse poole minema peale seda kui sai Strepsilsiga teda traumeeritud:)

Homme algab kevad:D Soovin Teile ette ära Ilusat kevade algust!

Mida iganes

Kõik päevad ei ole ühesugused ja nii tuleb ka mõni veidi kehvem päev vahele.

Täna oli siis meie suur näidendipäev. Proovid läksid juba üsna ilusti ja asi oli lootustandev. Hommikune proovgi läks päris hästi, oleksid võinud vaid kõvemini rääkida. Proov tehtud, väike paus läbi, tulid teised meid vaatama. Siis aga lapsed ei teadnud enam mida tegema peab, rääkisid nii vaikselt et midagi polnud õieti kosta. Tegime asja lõpuni, teised plaksutasid. Üks ütles viisakalt, et te peate ikka rohkem proove tegema. Asi läks aia taha. Endal kurb meel, sest lapsed tegelikult oskavad seda väga ilusti teha. Loomulikult oli vaja siis mõnel veel kommenteerida, õpetada jne. Lastega sai veel räägitud, et mis õhtul teistmoodi teeme jne. Üks tore õpetaja, kes ka koolis tunde annab siis andis postiivse tagasiside ja ütles asi polnud nii hull, et tegelikult oli täitsa ok ning me ise teame palju me sellega vaeva oleme näinud ja kui hästi tegelikult oskame. Sest olgem ausad, kuna saalis ei saanud proove teha nii palju nagu tahtsime ja oleks vaja olnud ehk siis veidi võõras keskkond ja suur publik ehmatas mõnegi ära. Üks julge laps keeldus üldse lavale minemast. Õhtul oli asi hoopis teine kui esinesime vanematele. Näidend läks suurepäraselt. Lapsed olid väga tublid, vanemad andsid positiivset tagasisidet ja olid laste üle uhked. Kokkuvõttes läks asi hästi, sest eelkõige on asi mõeldud selleks et lapsed saaksid kogemusi ja ka vanemad saaksid asjast osa. Loo moraal on see, et ära hinda asju millest midagi ei tea ja õpeta siis kui valdad teemat. Jah, hommikul läks asi nihu, tegime näidendi proove kaks korda päevas (me ei saanud ega tahtnudki lapsi sellega rohkem kooramata, sest nad tahavad muud ka teha ja liiga leierdatuna oleks asi olnud ilmselt veel hullem, kõike ikka mõõdukalt! Vastavalt vajadusele.), lapsed teadsid lavastust väga ilusti, aga nagu ikka on lapsed nö. ebastabiilsed, neil on tujud jne. et kunagi ei tea kuidas asi läheb.

Aga nagu ikka kui juba päev algab selliselt siis ega see ainukeseks asjaks jää ja õhtul ka "vahvad uudised". Üks "tore teadasaamine". Täna pole vist minu päev. Asja üks hea asi on see, et kui selliseid asju palju korraga tuleb, tuleb tuimus ja saviolek:) MIDA IGANES! Savimon:)Igatahes vara magama, et tänane päev ruttu läbi saaks.

Kõik postitused ei peagi väga rõõmsad olema..

Üks täpike vähem...

Täna sai siis lõpuks korda sünnimärgi lahing, esialgu minu võiduga. Eemaldamine polnudki väga hull, kartsin hullemat. Tehti kohalik tuimestus, mis oligi protseduuri kõige valusam osa. Siis otsustati, et ei lõigata ära, vaid kõrvetatakse/põletatakse, sest nii jääb väiksem arm. Eemaldamine oli omamoodi elamus, kärsahais ja toss:D Pärast pandi plaaster peale ja saadeti koju. Ujumine jääb ca nädalaks ajaks ära, aga muidu on kõik lubatud. Veidi annab end tunda, aga muidu pole hullu:) Homme rõõmsalt tööle:)

Huvitav lugu on minu külvatud paprikatega, mille juba pooles veebruaris külvasin. Seni on välja tulnud vaid kõike muud peale paprika nagu kõrvenõges, porgand jne. Eks näis, igatahes huvitav mis sealt mullast kõik veel välja ilmub:) Muld sai sügiselt aiamaalt toodud. Varsti saab maha panna ka päevalilled. Ja varsti tulebki kevad ja suvi:D

Kui huvi on, siis peab ikka midagi kirjutama ka:) Aga ei alusta konkreetselt sellest mida taheti;)

Oma üllatuseks tegin hea avastuse ja siit tuli ka hea moraal. Kunagi ei tasu võtta ühe inimese arvamust tõepähe, sest see võib olla täiesti vale. Elame, näeme ja loodame parimat.


Arvates, et mingi asi on jäänud minevikku ja enam sellega kokku ei puutu, võib ta siiski virvendada ka olevikus.

Kui võtta tõepähe, et vähid/naised on tujukad, tegin ma avastuse, mida juba varem arvasin. Vähid ei olegi nii tujukad, vähemalt mina seda tujukuse alla ei liigitaks. Nad on ümbritseva suhtes tundlikumad ja emotsionaalsemad ning peegeldavad tagasi. Tuju muutuse põhjustab enamasti mõni väike asi, mis võib endalegi tunduda suhteliselt ebaoluline, kuid see hakkab mõjutama siiski kogu olekut. Tihti peale ei saada isegi aru, mis põhjusel see meeleolu muutus. Tänu kunstiteraapia kursusele, kus me pidevalt analüüsisime jne. olen hakanud neist asjadest paremini aru saama. Tuvastades ära milles asi, vahel on see põhjus lausa naeruväärne, proovitakse seda tihti ignoreerida, et vahest läheb ise ära:) enamasti siiski ei lähe.. Kartuses et teised ei mõista, on piinlik jne. siis enamasti ei taheta ka seda öelda, aga oleneb ka kellele.Tegelikult on kõige parem ja õigem ise märku anda, sest see väike asi on tihti ka parandatav ja siis jälle kõigil hea olla:)

Näidendiproovid lähevad juba üsna edukalt, loodan et lõpuks tuleb välja nii nagu algselt plaanitud. Lapsed on tublid! Peaasi et mõni viiru sisse ei tuleks ja lapsi ei murraks.



Ja siis oodatud Kassu ja Krissu lood.:


Meil läheb hästi:D Naudime üksteise seltskonda. Pühapäeval tegime viineripirukaid. Kuna mõlemad polnud selliselt enne teinud, läks veidi nihu aga muidu tulid head ning teinekord teeme paremini:)


Teisipäeval käisime lumelinna vaatamas. Vahvad tegelased olid seal (tuvirebane, kass, lumememm jne.). Uudistajaid oli ka üsna palju. Lastel oli seal lõbu laialt, paljudel ehitistel olid liumäed ja lapsed lasid sealt rõõmsalt alla. Tore oli näha et pered nautisid lastega aega.


Päikest!

Happy!

Peab tõdema, et nüüd hakkan juba saatusesse uskuma:). Liiga palju kokkusattumusi, see lihtsalt peab olema nii määratud. Jätkuvalt säran:D Ja nii tore, et ka teised mu rõõmu jagavad. Kassu on lihtsalt nii kallis:D.

Viibiks hea meelega ainult unistuste maailmas, aga peab olema ka reaalsuses. Algul arvasin et majanduslangus mind väga ei puuduta, aga võta näpust. Lubatud palgatõus jääb ära nagu oligi oodata ning ka palka alandatakse 10%. Aga tuleb olla rõõmus et tööd üldse on:D. Minu kullake on nii tubli, ajal mil inimesi koondatakse, sai tema tööle:D Olen nii uhke ta üle:D!

Liiga rõõmus et mõelda materiaalsetele asjadele:)
Päikest!

Tükike Hiinat:)

Käisime laupäeval Kadriorus Hiina uut aastat vastu võtmas. Algas siis minu/meie:) aasta:D ehk siis härja/pühvli aasta:D täna kell 9.55 (seda korrati seal üritusel päris tihti, aga vähemalt jäi külge:) Et siis kõigile õnnelikku uut aastat!


Üritus oli tore, seltskond veel parem;). Meenus ka aastatetagune reis hiina. Üleval olid jääskulptuurid, kus olid esindatud kõikide aastate loomad. Härja skulptuur oli loomulikult kõige suurem:) Õnneks saime need enne ära vaadata kui suurem mass kohale jõudis, muidu poleks midagi eriti näinud, veel vähem oleks saanud pildistada. Rahvast oli seal tõesti palju. Ja rahvamassis liikudes oli vahel tunne, et nüüd surutakse küll pannkoogiks.

Laval sai näha tantsu, nukuteatrit( vaieldamatult lemmik oli luikede ja partide tants:), võistluskunsti ja toredaid hiidpandasid, draakoneid jne.:) Nagu hiinlastele kohane oli kõik väga vali ja kirju:) Õhtul sai näha ka jää ja tule showd. Kuna ma suht lühike ole, ega siis midagi väga näinud, aga midagi ikkagi:) Õhtul lõppes ilutulestikuga. Ei olnudki nii hull, kui on turvaline seljatagune siis saab ilusti hakkama:)

Veelkord vahvat alanud pühvli aastat!

:D

Mida oskavad tähed kõige paremini teha? Särada! (Stardust). Ma küll täht pole, kuid säran siiski:) Ainult lõõritaks ja hõiskaks. Loodan et see jääb nii veel väga kauaks, eks näis. Aga nagu üks sõber targalt ütles, naudi mis on, sest kunagi ei tea millal see otsa saab. Karm aga tõsi.

Praegu nii mõnusad talve ilmad. Sellist talve pole enam kaua olnud, hakaksin jub arvama, et enam ei tulegi. Aga näed, talved on ikka veel olemast. Palju rõõmu nii suurtel kui väikestel. Autojuhtide arvamus siin ei loe:)

Rõõmuga peab tõdema, et ometigi hakkab minu jutt lapsevanematele mõjuma. Ühele lapsele juba muretseti korralikud talve kindad, enne laps õues kaebas pidevalt et käed külmad ja märjad. Loomulikult on kui on õhukesed villased kindad ja laps lumega mängib. Ning kahele on tulemas. Asi polegi nii lootusetu:D

Praegu on lasteaias viiruste hooaeg. Käisin tervisekeskuses oma vigast tervisetõendit õigeks tegemas kui üks perearst küsis, et kuidas meil lasteaias on, et väga paljud emad on lastega sinisel lehel. Rühmast on kohal ca pool ja needki on tatised ja nohused. Pole siis ime, et ma ka siin vahelduva eduga tõbine olen. Lapsed nii lahked ja jagavad kõike:D Õues olles ongi taskurätkud taskus, et neid lastele anda. Ise nad kaotasid need kohe ära:)

Sära silmadesse ja soojust südamesse!
Küll need käpad on alles head:D

Rõõm

Nagu ma alati olen rääkinud, peab oskama rõõmu tunda lihtsatest asjadest ja oskama teha elu huvitavaks ja mänguliseks.


http://www.youtube.com/watch?v=TMCf7SNUb-Q&NR=1

Alethiomeeter

Oleks ometigi endal selline instrument mis vastab kõigile küsimustele. Vahel kuluks täitsa marjaks ära. Ühest daemonist ka ära ei ütleks. Tean isegi, mis loom ta mul olema peaks ja mis nimeline:D
Nagu tavaliselt, kui midagi on siis tuleb kõik korraga. Aga ühe otsus tegin ära, see mis kunagi oli ei hakka mõjutama minu praeguseid otsuseid, vähemalt loodan nii.

Lugesin siis oma selle aasta horoskoobi ära. Ja juba teen asju, mis oli seal kirjas et teha ei tohi. Aga mis teha, vahel peab tegema ka seda. Eriti kui kellelegi sellest suur abi on, elame näeme. Kuigi jah, nagu aeg on näidanud, siis need kes teisi aidata püüavad satuvad ise tihti sellepärast suurtesse jamadesse, elame näeme. Kuigi tahaks uskuda, et see mida teed teistele tuleb ka endale tagasi.

Ajalehes olevad artikklis oli juttu, et vanemad peavad klassikalisi muinasjutte nagu tuhkatriinu, lumivalgeke jne. liiga julmadeks, ega taha et lapsed neid jutte kuuleks.  Mina kasvasin küll üles nende juttudega ja ei ütleks, et nad halvasti oleks mõjunud. Lapsele tuleb selgeks teha, et need pole päris ja on jutud, milles on oma iva sees.

Lasteaiast siis veel niipalju, et kahjuks ei saa kõik vanemad aru, et lastel oleks vaja kilekattega kindaid ja pükse, soovitavalt kombekat, sest selliste ilmadega saavad riidest nii kiiresti märjaks, et 5 minutipärast ütleb laps et tal on külm. Viimasel ajal on tüdrukud hakanud väga kergelt solvuma, enam ei julge midagi öelda, sest kohe on pisarad väljas. Loodan et see läheb üle. vähemalt on kodus ka nii, muidu vanemad imestaks et mis nüüd siis lasteaias lahti:)

Sai alustatud suure hurraaga ujumist, sai isegi sõbra kes ka hakkas käima, tänud sulle;) seltsis on segasem:) Väga mõnus, et soovitan soojalt, vähk ju veeloom ka, et siis sobib nagu eriti:) Peale ujumist veel aurusaun:D mõnus! Hea, et meil see spordikompleks ikka tehti. 

Nüüd aga vaatama libedale ja tuulel on aeg nina välja pista ja jalutama minna:) Täna juba ca 9 km jalutatud, aga jalutada pole kunagi liiga palju:D

Head uut aastat!

Pole enam ammu siia midagi kirjutanud, heideti juba ette:) Aga alustuseks kõigile
HEAD UUT AASTAT:D!

Mis siis vahepeal toimunud on? Ega midagi huvitavat polegi. Sai siis käidud vaatamas filmi reis maakera südamesse. Väga hea oli. 3-D ikkagi:D. Kui kärbsed kuule tavalise filmina enam ei vaataks, siis reis maakera südamesse vaataks hea meelega ka tavalisena. Kõik oli paigas, head näitlejad, põnev sisu, kaunid vaated, happy end:D Et jah, selles filmi puhul pole midagi öelda, väga hästi tehtud (Y). Tuleks sellele veel järg, lootust nagu isegi vist on:)

Lasteaia möödus jõulupidu ka oodatust paremini. Loomulikult jäid lapsed haigeks ja proovides oli ca pool rühma, peo päeval toodi õnneks ikka kõik välja tegime siis proovi ja õhtul pidu. Ei, lapsed on mul tublid:)

Ega midagi rohkem uut polegi:)

Et siis toredat uut aastat kõigile!