Lasteaed:)

- Sõber võib olla vigadega, kuid sõprus peab olema vigadeta.
- Ükski heategus ei jää karistamata.
- Mõned asjad lihtsalt on hingele head:)


Panime lastega gressi seemned mulda. Loodan, et need jõuavad emadepäevaks piisavalt suureks kasvada, et lapsed saaksid need emadele kinkida. Väljas on ka mõnusad vesised ilmad. Vesi lausa tõmbab lapsi. Õues olles ongi vaja järvede äärest lapsi minema saata. Tuppa tulles on nad ikkagi märjad:) Mis teha, lastel on ikkagi lõbu laialt:D

Pühapäeval sai üle mitme aasta jälle boffer kätte võetud. Käsi väsis küll kiiresti ja suht roostes, aga veidi harjutamist ja läheb:D. Kummikud peab ka omale kiiremas korras muretsema:)

Õues on juba nii ilusad ilmad, et vägisi võtaks rullikad ja läheks sõitma, vaatamata kehvale teele ja veele. Veidi kannatust ja vahest juba lähiajal saab esimese sõidu teha:)

Päikest!

Vähimon, looming ja ootus:)

Millal on vähil hea? Siis kui ta tunneb soojust ja turvalisust. Miks vähk peitu poeb? Siis kui liiga tehakse. Millal vähk siplema hakkab? Siis kui tal on palju tegemist. Hetkel ongi selline tunne, et tee mis tahad, nuputa mis sa nuputad, siple palju tahad, ikka ei lähe asjad nii nagu tahaks. Saaks selle liitrühmaga seotud asjad ühelepoole. Aga nagu aeg on näidanud, siis kõige pingelisematel aegadel suudan ma vahest isegi kõige effektiivsemalt tegutseda:) Pärast vaja ainult veidi puhkust… nii 6 nädalat on vast piisav:D

Võtsin taas käsile oma loomigulisema tegevuse. Vaadates üle eelnevalt kirjutatut leian ka mõned päris hea mõtted (vähemalt enda meelest:) ):

1)Kas on olemas sellist asja nagu tühjus? Igal pool on midagi, me lihtsalt ei pruugi osata vaadata ja ega kõik polegi vaatamiseks ette nähtud, vähemasti mitte kõigile.
2) Iga asi(juhtum) on millekski hea ja vajalik.

Vaadates üle oma tehtud jutte, tuleb tahtmatult muie näole ning lugedes keerleb kõik silme ees nagu filmis. Kunagi tegi keegi mu jutule märkuse, et mul on liiga vähe kirjeldavat juttu, siinkohal oligi mu ainuke vastus, et kuna ma ise näen ja tean seda kõike, siis paratamatult tahan jutu sisuga edasi minna, et kirjeldused jäävad tahaplaanile. Minul on see kõik endal silmeees, aga teistel pole. Kui peaks kunagi asi raamatuni jõudma on see külg, millele peab rohkem tähelepanu pöörama. Ilmselt ongi kõige õigem teha ennem lugu valmis ja siis tagantjärgi kirjeldused lisada, sest kunagised tekkinud pildid on aegumatud. Nagu tüüpiline härg (aeglane aga kindel) ja vähk( ettearvamatu ehk siis tegutsemine ja mõtlemini sedapidi, millest enamus aru ei saa:) ).

Vaatamata kõigile siplemistele on süda soe, energialaksud annavad jaksu ning ees on asi, mis pärit listist must to do in my life:D

Liitrühm

Üle pika aja saime ka Saku seltskonnaga kokku et mängida üheskoos lauamänge ja veeta koos mõnusalt aega:D Vahva õhtu oli ja õnneks kordub:D.

Kassu nägi ka lõpuks ära mu pere:D Väike jalutuskäik Sakus, millalgi peab pikema tiiru tegema;).

Pühapäeval käisime mere- ja sprodimessil. Täitsa vahva oli. Suured kaatrid ja jahid jne., erinevad spordivahendid jne. Laval tehti šõud:) Lauajalgpalli peab tõesti muretsema, lihtsalt nii vahva mäng:D vaatama sellele et pidevalt mu väravast sisse löödi:) Vaja harjutada!

Tööl on paras hullumaja seoses liitrühmaga. Raske südamega sai otsustatud, et kes lähevad teise rühma üle. Praegu pole rahul ei need lapsevanemad, kelle lapsed teise rühma lähevad ega ka need kes jäävad, kartes et laste kooliks ettevalmistus hakkab kannatama. Varsti on Harjumaa liitrühma õpetajate kokkutulek, kuhu ka paarilisega läheme. Peale seda peame tegema vanematele koosoleku, et mis sügisest toimuma hakkab. Hetkel tundub see päris kummaline, sest me ei tea seda ka ise täpselt (mingi ettekujutus on õnneks olemas:), asi on meilegi piisavalt uus ja segane. Siplemist palju, aga mis teha, saame hakkama:) Rahu ainult rahu:)

Tundub et isegi kurk hakkab paremuse poole minema peale seda kui sai Strepsilsiga teda traumeeritud:)

Homme algab kevad:D Soovin Teile ette ära Ilusat kevade algust!

Mida iganes

Kõik päevad ei ole ühesugused ja nii tuleb ka mõni veidi kehvem päev vahele.

Täna oli siis meie suur näidendipäev. Proovid läksid juba üsna ilusti ja asi oli lootustandev. Hommikune proovgi läks päris hästi, oleksid võinud vaid kõvemini rääkida. Proov tehtud, väike paus läbi, tulid teised meid vaatama. Siis aga lapsed ei teadnud enam mida tegema peab, rääkisid nii vaikselt et midagi polnud õieti kosta. Tegime asja lõpuni, teised plaksutasid. Üks ütles viisakalt, et te peate ikka rohkem proove tegema. Asi läks aia taha. Endal kurb meel, sest lapsed tegelikult oskavad seda väga ilusti teha. Loomulikult oli vaja siis mõnel veel kommenteerida, õpetada jne. Lastega sai veel räägitud, et mis õhtul teistmoodi teeme jne. Üks tore õpetaja, kes ka koolis tunde annab siis andis postiivse tagasiside ja ütles asi polnud nii hull, et tegelikult oli täitsa ok ning me ise teame palju me sellega vaeva oleme näinud ja kui hästi tegelikult oskame. Sest olgem ausad, kuna saalis ei saanud proove teha nii palju nagu tahtsime ja oleks vaja olnud ehk siis veidi võõras keskkond ja suur publik ehmatas mõnegi ära. Üks julge laps keeldus üldse lavale minemast. Õhtul oli asi hoopis teine kui esinesime vanematele. Näidend läks suurepäraselt. Lapsed olid väga tublid, vanemad andsid positiivset tagasisidet ja olid laste üle uhked. Kokkuvõttes läks asi hästi, sest eelkõige on asi mõeldud selleks et lapsed saaksid kogemusi ja ka vanemad saaksid asjast osa. Loo moraal on see, et ära hinda asju millest midagi ei tea ja õpeta siis kui valdad teemat. Jah, hommikul läks asi nihu, tegime näidendi proove kaks korda päevas (me ei saanud ega tahtnudki lapsi sellega rohkem kooramata, sest nad tahavad muud ka teha ja liiga leierdatuna oleks asi olnud ilmselt veel hullem, kõike ikka mõõdukalt! Vastavalt vajadusele.), lapsed teadsid lavastust väga ilusti, aga nagu ikka on lapsed nö. ebastabiilsed, neil on tujud jne. et kunagi ei tea kuidas asi läheb.

Aga nagu ikka kui juba päev algab selliselt siis ega see ainukeseks asjaks jää ja õhtul ka "vahvad uudised". Üks "tore teadasaamine". Täna pole vist minu päev. Asja üks hea asi on see, et kui selliseid asju palju korraga tuleb, tuleb tuimus ja saviolek:) MIDA IGANES! Savimon:)Igatahes vara magama, et tänane päev ruttu läbi saaks.

Kõik postitused ei peagi väga rõõmsad olema..

Üks täpike vähem...

Täna sai siis lõpuks korda sünnimärgi lahing, esialgu minu võiduga. Eemaldamine polnudki väga hull, kartsin hullemat. Tehti kohalik tuimestus, mis oligi protseduuri kõige valusam osa. Siis otsustati, et ei lõigata ära, vaid kõrvetatakse/põletatakse, sest nii jääb väiksem arm. Eemaldamine oli omamoodi elamus, kärsahais ja toss:D Pärast pandi plaaster peale ja saadeti koju. Ujumine jääb ca nädalaks ajaks ära, aga muidu on kõik lubatud. Veidi annab end tunda, aga muidu pole hullu:) Homme rõõmsalt tööle:)

Huvitav lugu on minu külvatud paprikatega, mille juba pooles veebruaris külvasin. Seni on välja tulnud vaid kõike muud peale paprika nagu kõrvenõges, porgand jne. Eks näis, igatahes huvitav mis sealt mullast kõik veel välja ilmub:) Muld sai sügiselt aiamaalt toodud. Varsti saab maha panna ka päevalilled. Ja varsti tulebki kevad ja suvi:D