Kanuu 2010

Ka sel kevadel käisime Interlexi seltskonnaga kanuutamas. Seekord oli firma omatöötajaid eelmise aastaga võrreldes vähem ja kanuusid oli retkel kokku 9. Sel aastal oli kaasas ka lapsed. Kokku oli neid viis, neli poissi ja 1 tüdruk. Lapsed olid tubli ja said kenasti hakkama.

Kuidas siis see aasta oli?
Kärestikke oli palju vähem. Kuna veetase oli jões kõrgem kui tavaliselt, siis osad paisud olid vee all ja jäid meile märkamatuks. Selle eest oli aga palju puid langenud jõele. Ühes kohas tuli kanuu läbi tõsta puu kahe haru vahelt ning sel ajal pidime mõlemad kanuust välja tulema, jalad said märjaks ning pärast jälle ettevaatlikult kanuusse ronima. Ühes kohas tuli kanuu lausa veest välja tuua, sest puu oli täpselt üle jõe ja sellisel kõrgusel et ei saanud ei üle sõita ega ka alt läbi pugeda. Mõnes kohas oli puu jätnud hõivamata väikese ava ning sealt pidi osavalt läbi sõitma. Teekond oli 14 km pikk ja oli jagatud kaheks, vahepeal oli supipaus. Ilm oli supper:D Päike küll lõõmas kuid jõgi jahutas selle maha. Saime olla lühikestes riietes ja palav polnudki, täpselt paras:D. Kui eelmisel aastal käis üks meie seltskonna kanuu veest läbi, siis sel aastal olime Kassuga ise ühe ümbermineku tunnistajateks. Nimelt selles kohas, kus kanuu pidi kaldale tirima ja pärast taas vett panema, tegid lätlased/leedukad (ei saanud aru kummast rahvusest) vea. Nad astusid kolmekesi korraga kanuusse ja mitte keskele vaid ikka külje peale ja nii nad karsummdi olidki vees:) Said ilusti veest välja ja midagi hullu polnud:)



Kui retk läbi suundusime ööbimiskohta, milleks oli kinni pandud kohad Nõiariigis. Sinna sõit oli paras Nõiaring. Keegi täpselt ei teadnud kus see oli. Ja oli üksjagu seiklemist, kuid lõpuks leidisme ikka üles. Koht ise oli väga mõnus ja huvitav. Väljas oli igasugu puust loomakujukesi enamasti ja osad oli nagu kiiged, et istu aga peale ja sõida! Oli ka üks pikk loomapeaga kiik, kus sai korraga kiikuda kuni kolm inimest. Peale selle oli seal 3 sauna, üks suitsu ja kaks tavalist. Üks oli suuremale ja teine väiksemale seltskonnale mõeldud. Õuepeal oli ka majakesed kanajalgadel, võrkpalli- ja korvpalliväljak. Eriti tore oli suur tiik kus konnad muudkui krooksusid:D Oleks see lähemal läheks oma rühma lastegagi sinna, väga mõnus koht!

Ööbimiseks saime sviidi. Mingeid suuri mugavusi polnud, telekas ja WC/vannituba oli eraldi ning oli aknaluuk:) Muidu oli mõnus, aga toa ees asus suur mängutuba kus olid erinvad lauamängud (lauajalgpall, piljard jne.) ning mängijaid jagus, ei saanud magada. Lõpuks panime puhuri tööle ja selle ühtlane heli summutas inimeste juttu ja lasi magama jääda. Hommikul olid lapsed varakult üleval ja taas algas mäng:)

Mõned pildid Nõiariigist:

Nõiakass:)

Majake kanajalgadel:)

Vahva kiik-koerake:)

WC majake :)

Hammas all vasakus nurgas

Ehk siis seiklusrohke teekond tarkusehamba väljavõtmiseks.

Käisin eelmine kuu hambaarsti juures, kuna üks hammas andis tunda. Ise arvasin et vahest jälle tarkusehambad puksivad teisi ja sealt ka see ajutine valu (andis tunda vaid 1 päev), hullemal juhul on ühes hambas lihtsalt auk. Arsti juures aga selgus karm tõde: tarkusehambals on auk ja kuna see hammas nagunii ritta ei mahu (oli täitsa viltu, hamba pealmine osa oli keele poole täitsa kaldu) ja segab teisi, siis vaja välja tõmmata. Sain ühe hea kirurgi nime ja mõne päeva pärast võtsin julguse kokku ja panin omale aja kinni.

Eile siis saigi käidud. Eelnevalt sai teistelt uuritud, et mis täpsemalt ees ootab. Kokkuvõtvalt on see üsna individuaalne ja kui iget ei pea lahti lõikama (ja ka siis), siis polevatki nii hull. Tants-trall pidvata hakkama siis kui tuimestus kaob.

Läksin siis veidi värisedes kohale. vastu võttis väga tore meeskirurg. Tegi nalja ja õde oli ka muhe, mõnus õhkkond oli ja pinge hakkas langema. Tehti esimene valuvaigistav süst ja võta imet - see polnud üldsegi valus! Enne hambaarstil käies oli tumestavad süstid ikka mõnusalt valusad. Milles saladus? Nagu kirurg mulle ütles, lõdvestumine on väga tähtis. Kohe alguses ta ütles, et ma end mugavalt toolile seaksin. Peale esimest tumestust läksin röntgenisse ja siis tagasi. Tehti veel üks tumestus ja siis hakati sikutama hammast välja. Selleks et see kätte saada vahetas kirurg 4 korda tange. Õde aitas mul pead kinni hoida, sest kangutamisel pidin lõuga hästi alla suruma, aga seda oli päris raske teha kui kangidega üles sikutati. Nagu naksti oli hammas lõpuks käes (valus polnud üldse, olid vaid ebamugav). Sain omale mäestuseks väljatõmmatud hamba. Samuti lasin hammastest tehtud pildi plaadile kirjutada, et siis oma hambaarstile anda. kokku läks see üritus maksma 860. kui vaja veel minna tarkusehammast välja tõmbama, siis lähen kindlasti sama kirurgi juurde, sest tõesti, see polnud üldsegi hirmus.

Nagu juba eelnevalt sain teada, et tants ja trall hakkab peale alles hiljem ja nii oli ka. Päris suur valu ja mis kõige hullem, valu kandus üle veel põskkoopasse ja kõrva. võtsin algul ühe valuvaigistava tableti, ei aidanud. Nüüd siis võtangi neid kahe kaupa, kuid see ainult leevendab asja. Kummalisel kombel käivad nagu valuhood, kus hakkab tugevalt valutama, siis läheb pea paksuks ja pea hakkab ka veel lõhkuma. Ei olnud tore ärgata öösel suure valu tõttu ja siis oodata pool tundi, et valuvaigisti mõjuma hakkaks. Olen nõus laskma hambaid välja tõmmata, kui vaid seda pärastist valu poleks.

Täna on parem kui eileõhtul, kuid see "hull aeg" pidi kestma nii 2-3 päeva. Loodame et see on ka nii. Vaatasin ka väljatõmmatud hammast. Porgandi kujuline. Pealmine osa on ca 0,5 cm kõrge ja hambajuur veidi üle 1 cm. Päris suur teine, pole imet et siis valutab selliselt. Aitaks vaid need valuvaigistid ometi!


Ilusat kevade jätku!