Laupäeval

Möödunud laupäev oli meil üks kiire päev.  Päeval käisime linnas Kaspari vanemate juures Kaspari isa sünnipäeval ja õhtul olime sõbral külas. Oma mõlemad uned magas autos ja olid lühikesed.

Linnas oleme Kaspari vanemate juures käinud juba ajast mil Pärt päris väike oli. Enamasti viib meid linna minu vend, mõnikord ka Kaspari ema. Autosõit enamasti meeldib Pärdile ja mõnikord lausa jääb magama. Linnas on oma maja aiaga. Samuti on seal koer ja kass. Eelmine sügis naersimegi Kaspari õega, kes oli äsja omale koeratkutsika võtnud, et kubki tegeleb oma beebiga :).  Debby on aga väga vallatu ja nüüd on aias elektrikarjus, sest koer puges aiaalt ja pääses ka üle aia jne, koguaeg aiast välja ja muud ei jäänud enam üle.

Suvel oli aias ka väike bassein kus Pärt sulistas ja Pärt on juba ka saunas käinud.  Pärdile on linnas käimine mõnus, uus koht mida avastada jne. Vanavanemad poputavad jne. Koju tagasi tulles on mõnus vaadata kuidas mänguasjad millest enne oli tüdinnenud on jälle põnevad. Kuna meil autot pole ja vend peab vedama, käime linnas ala kord kuus, on olnud ka pikemaid perioode mila pole linna jõudnud.

Õhtul oli sõbral külas ja väga mõnus oli üle pika aja neid näha ning om silmaga saada kinnitust, et maailmarändur on kodus jälle. Pärt seal algul veidi võõrstas, pärast naeris ja jooksis, eriti meeldis trepp.

Pärt on ära õppinud, et kui jookseb paelaga ees jookseb Helbeke järgi. Pärdile väga meeldib ja muudkui kilkab.

Esimene aasta Pärdiga

Minu viimasest postitusest on möödas juba palju aega.

Pärt sündis pühapäeval, aga kuna kaal oli väike ja peale sündis kaal veelgi vähenes ei saanud me enne koju kui kui kaal enam ei lange. Koju saime kolmapäeval, meil vedas, saime olla perepalatis. Mina jäin perepalatiga küll rahule ja vaadates nüüd neid remondituid perepalateid ei üteks küll, et meie omal oleks midagi viga olnud. Ainuke asi oli et oleks võinud olla dušši kardin, muidu iga pesuga sai wc põrand üle ujutatud ja wc oli ikka päris suur.

Koju jõudes oli kõik ok, kass oli ka rõõmus et me kodus. Aga peagi oli näha et kassil armukadedus. Kassile pealevaadates oli kohe näha et väga õnnetu. Püüdisn ikka kassiga ka olla ja mängida. Peagi kass harjus. Algul ei olnud ööl ja päeval suurt vahet. Enamuse ajast laps magas ja kui ei maganud uudistas. Algul oli kaaluga ok, aga 7 kuuselt oli juba sellega mure, kaal väike. Laps lisasööki ei soovinud, oli nõus vaid magusaid püreid veidike sööma. Perearst rääkis, et laps peab sööma, sundida ei saa ja ei soovitnud magusat. Aga kuidas sa annad lapsele süüa kui ei söö?  Peale 11 kuuseks saamist hakkas Pärt äkki hästi sööma, kuigi kaal on vist ikka veel väike, sööb lpas kenasti ja probleeme ei peaks olema. Mina olin ka lapsena väikese kaaluga ja ema sai pidevalt perearstilt pahandada. Ema ütles sama, et kui laps ei söö, ei saa ju sundida.  Mingi aeg oli probleemid ka gaasidega ning sain jälile, et kui ma kui joon piima on lapsel suuremad gaasid ja nii jäi mul  piimajoomine ära.  7 kuuselt hakkas käputama( roomamise jättis vahele)ja mõnde päevad peale seda tõusis toe najal põlvili, esimese sammu astus 22 november ja korraalikult käib ubes aastaselt. Tubli ja rõõmus laps :)