Õrn kuuneitsi või hull kuutõbine

Kanuu 2010

2010-05-19T19:36:00.009+03:00

Ka sel kevadel käisime Interlexi seltskonnaga kanuutamas. Seekord oli firma omatöötajaid eelmise aastaga võrreldes vähem ja kanuusid oli retkel kokku 9. Sel aastal oli kaasas ka lapsed. Kokku oli neid viis, neli poissi ja 1 tüdruk. Lapsed olid tubli ja said kenasti hakkama.

Kuidas siis see aasta oli?
Kärestikke oli palju vähem. Kuna veetase oli jões kõrgem kui tavaliselt, siis osad paisud olid vee all ja jäid meile märkamatuks. Selle eest oli aga palju puid langenud jõele. Ühes kohas tuli kanuu läbi tõsta puu kahe haru vahelt ning sel ajal pidime mõlemad kanuust välja tulema, jalad said märjaks ning pärast jälle ettevaatlikult kanuusse ronima. Ühes kohas tuli kanuu lausa veest välja tuua, sest puu oli täpselt üle jõe ja sellisel kõrgusel et ei saanud ei üle sõita ega ka alt läbi pugeda. Mõnes kohas oli puu jätnud hõivamata väikese ava ning sealt pidi osavalt läbi sõitma. Teekond oli 14 km pikk ja oli jagatud kaheks, vahepeal oli supipaus. Ilm oli supper:D Päike küll lõõmas kuid jõgi jahutas selle maha. Saime olla lühikestes riietes ja palav polnudki, täpselt paras:D. Kui eelmisel aastal käis üks meie seltskonna kanuu veest läbi, siis sel aastal olime Kassuga ise ühe ümbermineku tunnistajateks. Nimelt selles kohas, kus kanuu pidi kaldale tirima ja pärast taas vett panema, tegid lätlased/leedukad (ei saanud aru kummast rahvusest) vea. Nad astusid kolmekesi korraga kanuusse ja mitte keskele vaid ikka külje peale ja nii nad karsummdi olidki vees:) Said ilusti veest välja ja midagi hullu polnud:)

Kui retk läbi suundusime ööbimiskohta, milleks oli kinni pandud kohad Nõiariigis. Sinna sõit oli paras Nõiaring. Keegi täpselt ei teadnud kus see oli. Ja oli üksjagu seiklemist, kuid lõpuks leidisme ikka üles. Koht ise oli väga mõnus ja huvitav. Väljas oli igasugu puust loomakujukesi enamasti ja osad oli nagu kiiged, et istu aga peale ja sõida! Oli ka üks pikk loomapeaga kiik, kus sai korraga kiikuda kuni kolm inimest. Peale selle oli seal 3 sauna, üks suitsu ja kaks tavalist. Üks oli suuremale ja teine väiksemale seltskonnale mõeldud. Õuepeal oli ka majakesed kanajalgadel, võrkpalli- ja korvpalliväljak. Eriti tore oli suur tiik kus konnad muudkui krooksusid:D Oleks see lähemal läheks oma rühma lastegagi sinna, väga mõnus koht!

Ööbimiseks saime sviidi. Mingeid suuri mugavusi polnud, telekas ja WC/vannituba oli eraldi ning oli aknaluuk:) Muidu oli mõnus, aga toa ees asus suur mängutuba kus olid erinvad lauamängud (lauajalgpall, piljard jne.) ning mängijaid jagus, ei saanud magada. Lõpuks panime puhuri tööle ja selle ühtlane heli summutas inimeste juttu ja lasi magama jääda. Hommikul olid lapsed varakult üleval ja taas algas mäng:)

Mõned pildid Nõiariigist:

Nõiakass:)

Majake kanajalgadel:)

Vahva kiik-koerake:)

WC majake :)

Hammas all vasakus nurgas

2010-04-01T22:14:00.002+03:00

Ehk siis seiklusrohke teekond tarkusehamba väljavõtmiseks.

Käisin eelmine kuu hambaarsti juures, kuna üks hammas andis tunda. Ise arvasin et vahest jälle tarkusehambad puksivad teisi ja sealt ka see ajutine valu (andis tunda vaid 1 päev), hullemal juhul on ühes hambas lihtsalt auk. Arsti juures aga selgus karm tõde: tarkusehambals on auk ja kuna see hammas nagunii ritta ei mahu (oli täitsa viltu, hamba pealmine osa oli keele poole täitsa kaldu) ja segab teisi, siis vaja välja tõmmata. Sain ühe hea kirurgi nime ja mõne päeva pärast võtsin julguse kokku ja panin omale aja kinni.

Eile siis saigi käidud. Eelnevalt sai teistelt uuritud, et mis täpsemalt ees ootab. Kokkuvõtvalt on see üsna individuaalne ja kui iget ei pea lahti lõikama (ja ka siis), siis polevatki nii hull. Tants-trall pidvata hakkama siis kui tuimestus kaob.

Läksin siis veidi värisedes kohale. vastu võttis väga tore meeskirurg. Tegi nalja ja õde oli ka muhe, mõnus õhkkond oli ja pinge hakkas langema. Tehti esimene valuvaigistav süst ja võta imet - see polnud üldsegi valus! Enne hambaarstil käies oli tumestavad süstid ikka mõnusalt valusad. Milles saladus? Nagu kirurg mulle ütles, lõdvestumine on väga tähtis. Kohe alguses ta ütles, et ma end mugavalt toolile seaksin. Peale esimest tumestust läksin röntgenisse ja siis tagasi. Tehti veel üks tumestus ja siis hakati sikutama hammast välja. Selleks et see kätte saada vahetas kirurg 4 korda tange. Õde aitas mul pead kinni hoida, sest kangutamisel pidin lõuga hästi alla suruma, aga seda oli päris raske teha kui kangidega üles sikutati. Nagu naksti oli hammas lõpuks käes (valus polnud üldse, olid vaid ebamugav). Sain omale mäestuseks väljatõmmatud hamba. Samuti lasin hammastest tehtud pildi plaadile kirjutada, et siis oma hambaarstile anda. kokku läks see üritus maksma 860. kui vaja veel minna tarkusehammast välja tõmbama, siis lähen kindlasti sama kirurgi juurde, sest tõesti, see polnud üldsegi hirmus.

Nagu juba eelnevalt sain teada, et tants ja trall hakkab peale alles hiljem ja nii oli ka. Päris suur valu ja mis kõige hullem, valu kandus üle veel põskkoopasse ja kõrva. võtsin algul ühe valuvaigistava tableti, ei aidanud. Nüüd siis võtangi neid kahe kaupa, kuid see ainult leevendab asja. Kummalisel kombel käivad nagu valuhood, kus hakkab tugevalt valutama, siis läheb pea paksuks ja pea hakkab ka veel lõhkuma. Ei olnud tore ärgata öösel suure valu tõttu ja siis oodata pool tundi, et valuvaigisti mõjuma hakkaks. Olen nõus laskma hambaid välja tõmmata, kui vaid seda pärastist valu poleks.

Täna on parem kui eileõhtul, kuid see "hull aeg" pidi kestma nii 2-3 päeva. Loodame et see on ka nii. Vaatasin ka väljatõmmatud hammast. Porgandi kujuline. Pealmine osa on ca 0,5 cm kõrge ja hambajuur veidi üle 1 cm. Päris suur teine, pole imet et siis valutab selliselt. Aitaks vaid need valuvaigistid ometi!

Ilusat kevade jätku!

Gerberad ja DNA

2009-11-30T20:35:00.004+02:00

Uusi avastusi teevad need, kes ei tea, et nii ei saa:) Kevadel soovitas mu botaanikahuvili ne töökaaslane potis olnud gerbera maha istutatada, sest potis talve ta nagunii üle ei ela, et las õitseb siis veel avamaal ka korra. Sügise saabudes ei raatsinud teda sinna maha jätta, pistsin ta siis tagasi potti lootes, et ta siiski otsi ei anna. Praegu on mul aknalaual õitsev lilleke:D Uurisin siis netist, et gerbera elab talve üle väga harva, sest talle ei saada tema jaoks sobivaid tingimusi. Ta vajab palju valgust, jahedat õhku ja vähest kastmist. Tundub et praegune õhkkond on tema jaoks sobiv, sest ega ta muidu ei õitseks mul:D

Minu geenivaramu saaga sai ka lõpuks lõpule. Hõiskasin ühel pühapäeval, et ju nad said siis sellest ühest ampullist DNA kätte, sest muidu oleks mulle reedel helistatud. Järgmisel päeval helistati, et nad ei saanud ja peab minema linna uuesti verd andma. Eile siis käisin ära. Väike hirm küll oli, aga kuna ma juba teadsin mis ees ootab, siis oli see pigem pabistamine. Seekord võttis vere ära inimene, kes seda päevad läbi teeb. Pandi mugavasse nahktooli istuma, käe peale ei lubatud vaadata. Pandi siis nõel sisse. Veidikese ajapärast siis uurisin, et kas verd tuleb ning öeldi et tuleb ilusti:D Istugu ma aga rahulikult edasi, et veri jooksmist ei lõpetaks. Anti veel meeneks Geenivaramu logoga helkur:) Nüüd olen tänukirja auga välja teeninud:D

Ilusat advendiaega! Hoidke neid kes teile kallid ja tähtsad:)

Paintball ja 7 auku.

2009-11-10T19:35:00.004+02:00

Ühel ilusal laupäeval läksime Kassuga paintballi metsa mängima. Minu jaoks oli see täitsa uus asi ning pelgasin veidi, sest kuuliga pihta saada võib olla valus ning kuidas ma ometi teise inimese pihta lasen ja talle haiget teen? Hommikul läksime Margoti autoga Järvele võtsime sealt veel ühe peale ning suundusime edasi mängukohta. Mängukohas olid metsaalused värvilisi kuule täis. Saime omale kaitseriided selga, peakatted ja näokaitsme pähe ning kuulsin äkki püssihäält mis hirmutas päris korralikult. Esimene mõte: ma tahan koju tagasi! Pidasime maha mitu lahingut, oli nii paljal maastikul kui ka maja vallutamine. Oli isegi au jääda viimaseks ellujääjaks, võtsin uhkelt lipu ja viisin selle vastaste poolele. Pihta saadi mulle 2 korral ning ise sain pihta vähemalt kolmele. Iseenest ju hästi, aga siiski vaatasin et selline mäng mulle väga ei istu. Teise inimese pihta tulistamist ning püssipauke pigem siiski väldiks. Vähemalt sai ära proovitud ja tegelikult oli üsna vahva siiski.

Mõned nädalad tagasi tuli lasteaeda teade, et on võimalik liituda geenivaramu programmiga. Panime end mõlemad Kassuga kirja. Eelmise nädala kolmapäeval saime ankeedid, mille pidime esmaspäevaks ära täitma, kuna oli ka küsimused esivanemate kohta, palusime ka oma vanemate abi. Eile siis oli see suur verevõtu päev. Ööl enne seda nägin õudusunenägusid kuidas hiigelsuuri nõelu mulle kätte torgati ja miskipärast ei tahtnud need sisse minna ning siis hoolega suruti. Mul oli elus enne seda vaid korra võetud veenist verd kui ma olin 5-6 aastasena esimest korda Keila haiglas ning sellest ma enam suurt midagi ei mäleta. Kell 11, nagu me end kirja olime pannud läskime siis Kassuga verd andma, üks ühte ja teine teise kabinetti. Algul vaadati meie kirja pandud andmed ja siis hakati verd võtma. Kuulsin kuidas Kassu teisest kabinetist väljus, vedas tal, juba läbi. Minult hakati siis verd võtma. Algul istusin. Võeti vasakust käest, aga võta näpust, veen jookseb nõela eest ära. Nõel ajas naha all veeni taga (päris valus:S), aga mis läinu see läinu. Võeti ette teine käsi. Sama lugu, veen kohe mitte ei taha et teda torgataks. Siis pannakse mind voodile pikali. Ka see ei aita. Lepime kokku et kui teistelt kõigilt proov võetud tulen tagasi. vahest siis õnnestub. Lahkun kabinetist värisedes. Õnneks Kassu jäi mind ootama. Käisime lastega õues, panin nad magama ja tegime teed, kui kuulsin et uks avanes. teen Ainole grimasse et kas nüüd peab tõesti jälle minema? Parem käsi juba valutas. Läksin siis rõõmsalt teisele katsele. Nüüd proovis võtta teine tädi, kes pidi olema suuremate kogemustega ja väga proff. Ka temal ei õnnestunud. pandi siis jälle pikali. Lõpuks õnnestus saada üks ampull täis ja teise alla veerandi. Nüüd saadi veenid kätte, kuid verd ei tulnud neist! Asi lõppes sellega, et loodetakase, et nad saavad antud verest mõne korraliku DNA ahela, kui mitte, lähen veel verd andma. Juhuuuu! Lõpuks oli mul vasakul käel 3 torget ja paremal 4. Mõlemal käel verevalumid. Õhtul käed valutasid, nii et sai neile tehtud viinakompressi ja õnneks hommikuks oli kõik ok, veidi oli vasak käsi valulik, aga võrreldes sellega et eelmine õhtu oli valus seda sirgena hoida oli asi väga hea ning sai rõõmsalt koolitusele põrutada:D

Minu plaan minna doonoriks jääb ilmselt ära. Annan oma panuse geenivaramusse ja loodan et sellest piisab:)
Vahvat lumes möllamist!

Pistodad, soodad ja jääpurikad:)

2009-10-15T16:17:00.003+03:00

Järjekordselt on jäänud pikk vahe, aga keegi pole nurisenud ka:)

Kui mõtlesime, et eelmine aasta oli tööl kevadel keeruline ning lootsime, et see aasta tuleb vahest kergem, siis see aasta toob omad raskused ja väljakutsed. Meile on jäetud päris keeruline ning vastutusrikas töö ning roll väikeste isikususte kujundamisel. Kuid enne proovimist ei anna ka alla, annan endast parima;) Sellest nädalast alates on meie rühma kollektiiviga liitunud ka itaalia vabatahtlik, nii et saab praktiseerida inglise keele oskust:).

Plaanist: tutvume eesti filmidega sai täidetud lünk ka Viimse reliikvia kohapealt. Hea film, uskumatu, et ma seda varem pole näinud. Oleme orkestriga mänginud pistoda lugu ning kui see filmis kõlas, oli nii kummaline, sest meie mängitud versioonil olid käigud, mida filmiomas polnud. Edu ja õnne rüütlitele ning tervitused pistodadele:)

Väljend: Ma olen täitsa sooda on saanud minu jaoks uue tähenduse. Peale selle et ta on hea kergitusaine pannkookides, on ta ka väga hea puhastusvahend! Sellega sai ilusti puhtaks pliidi ja uskuge või mitte, ka koridori põrandal olevad plekid, mida on korteri omanik üritanud eemaldada igasugu imevahentiteg tulutult. Vat selline on meie sooda!

Nüüd aga lõpetan, meie häärberisse on saabunud talv, sõrmed jääs ja 18 kraadine toasoojus paneb vägisi tekialla sooja pugema.

Vahvat värvilise ja tuulise sügise jätku!

Suvi:D

2009-09-01T20:21:00.004+03:00

Ei olnud vahepeal viitsimist/tahtmist/aega et siia midagi üles panna, aga kes huvi on tundnud, siis on minu tegemistega ikkagi kursis ka:)

Proovin panna siis möödunud sündmused siis nii hästi-halvasti kui meeles:)

Kui algul vaatasime, et sünnipäevaks kõigile sobiva aja leidmine on suht keeruline. Läbi muutuste laabus kõik ilusti ja ootamatult avanes võimalus pidu teha isegi juba juuli algul (algul vaatasime et ega enne juuli lõppu vist ei saagi). See sünnipäev on senistest olnud parim, et siis tänud teile, kes te selle nii vahvaks aitasite teha;):D

Kui algul plaanisin et võtan suveks mõne lapse hoida, siis lõpuks hoidsin ühe tuttava last veidi aega. Mõtlesin, et sügisel on nagunii liitrühma käimalükkamisega piisavalt sehkendamist, et parem laadin patareisid ja naudin suve:)

Sel suvel käisin ka esimest korda folgil. Saime oma telgi panna püsti täditütre verandale, päris huvitav vaatepilt oli:) Rahvast oli seal suht palju, kuid väga tore ja huvitav oli. Võtsime ka osa Petanki võistlusest, aga kuna ma olen seda väga vähe mänginud (veidi Kaspari kodumaja aias ning ka aiamaal ), siis väga hästi ei läinud, aga järgmine aasta teeme teistele tuule alla:)(mis halvasti, see uuesti).

Augusti algul käisin kahe töökaaslasega Pärnus koolitusel. Pidime ööbima Rähni külalistemajas, aga kuna vahepeal omanikud muutusid, siis muutus ka nimi milleks sai Eeden. Ööbimiskohta tuli saata garantiikiri, et meie ööbimine makstakse kinni, siis aadress kuhu see saadeti oli eeden@inglipuudutus.ee. Küsiti, kas me oleme litsimajas:P Eks lisatööd on ka vaja teha:P Ingel meid küll ei puudutanud, kuid müra küll. Maja asus ühe suure tee ääres ja kogu öö käis selline liiklus, et jube. Ei tea mis suured rekkad seal kihutasid. Hommikuti aga kolistas kella kuuene saiaauto, mis tõi esimesel korrusel asuvasse söögikohta värskeid kukkleid. Sain ka korra vees mulistada ning käisime ka Steffanis:) Blondid nagu me olime, tellisime igaüks omale pannipitsa. Ära jõudsime süüa neist poole, ülejäänu pakiti kaasa:) Igatahes tore oli ja sai ka veidi targemaks ning hunniku uusi ideid:)

Augustis õnnestus ära käia Kaspari maakodus. Mul õnnestus tööl sättid nii, et ei pidanud puhkust vms. võtma. Kaspar võttis töölt 2 vaba päeva. Neljapäeva hommikul lahkusime kodust 9 ajal ning maakoju jõudsime õhtul kuus. See oli tõeline puhkus. Päike, heinamaa, rahu ja vaikus:D Käisime Ruusmäega tutvust tegemas, kütsime sauna ning käisime seenel ja palju muudki:)
Ilmad olid ka nagu tellitud. Minnes näitas Kaspar, et vaata, seal on kull, mina aga vaatasin valge sabaotsaga ilusat rebast:D hiljem sai kull ka ära vaadatud ning ühes metsatukas, kus olid kivid sambalaga kaetud ilusaid pilte tehtud. Igatahes oli väga tore ja jään ootama järgmise aasta minekut, kui seal on rohkem aega ja vett:)

Lasteaiast: lapsed on suvega nii suureks ja asjalikuks saanud:D Kuna meile tehakse juurdeehitus (2 rühma tuleb juurde), siis on õueala väiksem ja peab jälgima, et lapsed ehituspiirdeaiast kuskilt läbi ei poeks. Esmaspäeva õhtul vaatasime kuidas tsementi valati laotud telliste sisse. Huvitav jälgida mida seal tehakse:)

Ilusat alanud õppeaastat nii õppijatele kui õpetajatele!

Kohe päris õpetaja nüüd:)

2009-06-18T19:23:00.004+03:00

Kui Kaspar sai oma atesteerimisega edukalt ühelepoole juba varem, siis minul oli see täna. Pabinat vms. polnud üldse sees ning kõik läks hästi:) Olen nüüdsest õpetaja, mitte enam nooremõpetaja:) Minu mentor ütles minu kohta, et talle meeldis minu juures kõige rohkem see, et ma olen järjekindel, ilmselt see on seotud ka kangekaelsusega. Lapsed tahavad tihti pähe istuda ning loodavad et kui piisavalt lunida ja moosida muutub ei jahiks. Minu puhul see nii pole. Kui miski on keelatud ja öeldud, et ei, siis see ka jääb eiks. Mangugu laps niipalju kui tahab ja kisagu palju jõuab. Meil pole ükski keeld ilmaasjata ning ka lastega on räägitud miks mõni asi on keelatud. Ning nagu eelmine nädal näitas, on reeglid ja keelud selleks, et kaitsta. Need pole kellegi kiusamiks, vaid selleks, et kõigil oleks hea ja ohutu. Tänapäeval ongi paljud lapsed läinud ülekäte sellega et vanemad on järeleandlikud, nad ei viitsi nendega tegeleda ja lõpuks lubavad kõike.

Täna hommikul atesteerima minnes meenus üle ülikooli kõige kardetuma eksamile mineku hommik. Ärgates oli seest paha, hommikul ei suutnud midagi süüa, kõik keeras. Jõudes ülikooli olid kõik suht pabinas. Aga ära tegime:) läbikukkujaid oli ka muidugi... aga õnneks saab teha järeleksameid.

Nädalavahetusel käisime vaatamas Inglid ja Deemonid. Väga hea film ning vägivalda ei ole ka väga palju. Selline mõnus film, kus elad ning mõtled kaasa mõistatuse lahendajatele ning mis kõige vahvam, põnevust ja üllatusi jätkus filmi lõpuni. Soovitan:)

Päikest!

Maadeavastajad:D

2009-05-25T19:40:00.003+03:00

Laupäeval oli siis see pikkisilmi oodatud retk. Hommikul võtsid väga toredad Kaspari töökaaslane ja tema mees meid autopeale ning põrutasime koos Võhandu jõele kanuutama:) Enne reisi uurisin pidevalt ilmaennustusi, mis lubasid vaid vihma meile. Autoski vaatasime, et pidevalt sadas ning kuulasime lugu "Las kallab" ning laulsime kaasa. Eks siis kanuutame koos vihmaga, vaim oli selleks küll valmis, kuid siiski lootsin, et vahest siiski ei saja. Peale Tartut saime kokku teiste Kaspari töökaaslastega ning põrutasime jõe juurde. Enne kanuutamist tehti meile väike koolitus, ma olin üks vähestest kes polnud enne kanuuga sõitnud. Esimeste kanuude peale läksidki algajad. Teekond oli jagatud kaheks, esimene ots oli rahulik, tuli vaid sõuda ning loodust imetleda. Teinepool aga keerulisem, algul tehti lühike tutvustus, et kuidas kuskilt kärestikust ilusti läbi minna ning hoiatati kurjade koerte (kuri koer oli alguses nii sõbraliku näoga ja tahtis kaldal pigem keelega üle näo tõmmata, kuid hetk hiljem aga nina peast hammustada) ning veel kurjemate peremeeste eest:).

Meie kolm kõige kirevamat elamust jäidki jõe teisse ossa. Kõigepealt jäime kinni ilmselt puuokste vms. külge, veidi siplemist ning pääsesime nende vangistusest. Teine elamus oli neist kõige hirmutavam. Hakkasime kärestikust alla minema, kui jäime kahe kivi vahele ning lõpuks keeras kanuu külje ette ning istusime kanuuga kahe kivi peal. Üritasin küll ühest kivist meid eelmale tõugata kui kivi oli veetaimedega kaetud ja väga libe ning eriti see ei õnnestunud. Meist möödus üks korraldaja kanuuga ning ta jäi ka vaatama, et kas saame sealt minema või mitte. Lõpuks ikka saime. Kolmas koht oli pigem naljakas. Suured puuoksad oli üle jõe ning ka lahtiolevas väikeses osas. Esimest korda seda läbida ei õnnestunud, kanuu keeras külje ette ning ilma kanuud sirgeks saamata sealt läbi poleks saanud. Siis tulid teised ühe kanuuga ning nende kanuu tegi samamoodi. Nemad jäid siis ootama ning me proovisime uuesti. Kuna nende kanuu jäi läbikäigu lähedale saime nende kanuust teha tõuke mida oligi vaja ning jätkasime rõõmsalt reisi:)

Ning oh imet, terve kanuutamise aja ei tulnud piiskagi vihma:D Sadas nii enne kui tibutas pärast:) Minu jaoks oli see suur elamus ning õnneks Kaspar oli enne kanuutamas käinud ning teadis mida me seal teeme ning juhendas väga ilusti ja säilitas rahulikkuse:) Meeskonna töö sujus meil ilusti, (isegi kanuu ei läinud kummuli, kahjuks ühed said selliselt märjaks, aga nad olid väga tublid ja tegid retke märgadena edasi ) väga lõbus oli, nii sirelite nuusutamine, kui piknik kõrkjates ning okste eest kanuusse peitu pugemine:) FUN! Saime isegi tunnistused:D

Õhtul suundusime ööbimiskohta (Käbliku talu), mis oli väga hubane (palkmaja:D). Maja oli kolmekorruseline ja mõnusalt sopiline:) Kõige alla oli saun ja köök mõnusa söögisaaliga, teisel korrusel oli suurem saal klaveriga ning wc/vannituba, kolmandal toad, enamuses kahesed ning üks suurem neljane. Saime Kaspariga mõnusa kahetolise toa. Isegi mina, kes ma võõras kohas ei maga, magasin seal nagu karu talveund:) Väljas olid tiigid ning talus oli ka hobune ning kaks jahikoera, üks neist oli juba pensionil ning ulgus väga haledalt vokaale. Õnneks tegi ta seda vaid siis kui keegi oli lähedal teda kuulamas, muidu oli ta tasa. Eks ta tahab ka oma kurba saatust kurta. Väga hea koht oli ja õhtune õuegrill oli väga mõnus;)

Järgmisel päeval olime hommikul veel talus. Enne kahte hakkasime liikuma. Kuna me juba sealkandis olime, siis uurisime ka ümbrust. Läksime vaatama Kiirenduse mäge. Ronisime siis üles ega näinud midagi huvitavat. Nagu me järeldusele jõudsime, tuli nimi sellest, et sai kiirelt ära vaadatud:) Käisime siis ka Tartus, kus Kaspar tegi meile väikeses ekskursiooni. Käisime ka pannkooke söömas, nämmmmmm:D koha nime ei mäleta küll enam, mis teha, vanaks hakkan jääma:P Tagasiteel käisime veel siniallikatel. Huvitav et ma seal enne pole käinud. Väga huvitav koht. Väikesed vulkaanikesed purskavad:) Lahing tumeda ja heleda vahel. Kes seal käinud pole, soovitan ära käia;)

Peale üheksat jõudsime tagasi Pessa, kus ootas meid saun, tänud selle eest;)

Kokkuvõttes oli väga tore nädalavahetus. Sai väga mõnusalt aega veedetud, tutvusin Kaspari toredate töökaaslastega ning järjekordne kinnitus, et eesti on väike: üks töökaaslane elab Sakus ja tema poeg on käinud mul suverühmas, ma isegi mäletan teda:)

Et siis, millal uuesti kanuutama?:D või võtaks nüüd mägironimise?;):P

Tegemised-toimetused ja rull:D

2009-05-04T20:28:00.007+03:00

Kevadega koos tuli ka aiahooaeg. Laupäeval panime Kaspariga mulda redise ja porgandi seemned . Ega esimesel korral alati ei pruugigi kõik õnnestuda, kuid tulemus oli hea, seemned said mulda, peenrad valmis ning tulemus silmale ilus vaadata:) Kassu-Krissu esimene peenramaa on olemas!:D

Peenrad valmis, läksime tegema esimest rullitamist:) Ilm oli mõnus, päike hakkas vaikselt loojuma. Harjumatu oli sõita suure liiklusega tee ääres ning valgusfoorid jne. aga see oli ka mõnus vaheldus Saku suhteliselt vaiksetele teedele ning muidugi on oluline ka seltskond:) Kuna linna rullid on reguleeritavad(minu numbrit lihtsalt ei olnud) siis nad veidi hüppeliigese kohast liiguvad ja nii ei ole nad kindlalt jalas ning loksub veidi mis segas sõitu, aga küll ma harjun:) Huvitav nähtus oli uute kaitsmetega. Käe omad(randme) on veidi suur, samas põlve omad on liiga väikesed:) Aga rull oli mõnus, käisime ära päris kaugel ning pärast olin päris väsinud.

Kaspari juures on diivanil üks väga pehme lamba nahk. Kui Miki uinakut tegi, siis läksin ka sinna ning tulemuseks on Kaspari tehtud mõnusad pildid. Viimasel pildil on ilusti näha, et Mikil viskas mu lobast üle ning ütleb omas keeles:"Ole ometi vait ja jääme magama!"

Päikest!

Teooria ja praktika

2009-04-29T19:36:00.002+03:00

Miks on enamus asju teoorias lihtsamad kui praktikas?

Rull:D

2009-04-06T15:46:00.000+03:00

Minu väike kogumik sai väikese täienduse. Leidsin netist ühe hea mõtte: kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa, siis põrgupäralt, sa ei vääri mu parimaid külgi. Nagu üks kommenteeris, karm aga õige (eelnev mõte ei ole seotud millegiga).

Eile sai tehtud selle aasta esimene rull:D Tõusin 7.30 üles, et saaks kohe hommikul väikese liiklusega ära käia. Kuna maapind on veel mudane ja märg, võtsin rullid näpuvahele ning kergliiklustee ääres sai need jalga pandud. Teised jalanõud panin seljakotti, mis muidugi segab veidi sõitu, aga midagi polnud teha. Alguses oli küll veidi imelik, aga peagi harjus ja väga mõnus oli sõita. Olin seda hetke juba kaua oodanud:) Algul mõtlesin, et ei tee oma tavalist täit ringi, kuid Kasemetsa raudteejaamas mõtlesin, et mis seal ikka ja põrutasin Kiisale. Sakus on Kiisale 7 km, et siis kokku 14 km sai maha sõidetud:) Aega läks küll kauem kui tavaliselt ning koju jõudes olin suht väsinud, kuid väga mõnus oli. Hommikune rull annab terveks päevaks väga hea enesetunde. Siinkohal tänaks veel oma esimest ja ainukest rulliõpetajat kel oli piisavalt kannatust ja viitsimist minuga esimest korda Kiisale minna. Nalja sai ja kiita sai:). Seda peab veel kordama kunagi;)

Rullirada on nüüd tagasi, kuid jooksurada on siiski osaliselt veel vee all. Põhi tee on küll kuiv, kuid hetkel peab sinna minekuks minema mööda suuremat teed ning selle tõttu veel jooksma ei kipu. Pealegi on õhk veel liiga külm minu jaoks, praegu saaks sellega ühe mõnusa kurguvalu. Jään huviga ootama keda kõike see hooaeg kohtab. Eelmine aasta nägi ära rebase, jänese, põdra ja kitse ning isegi veel päris mitu korda:)

Vahvat sprdihooaega!

Lasteaed:)

2009-03-31T15:58:00.002+03:00

- Sõber võib olla vigadega, kuid sõprus peab olema vigadeta.
- Ükski heategus ei jää karistamata.
- Mõned asjad lihtsalt on hingele head:)

Panime lastega gressi seemned mulda. Loodan, et need jõuavad emadepäevaks piisavalt suureks kasvada, et lapsed saaksid need emadele kinkida. Väljas on ka mõnusad vesised ilmad. Vesi lausa tõmbab lapsi. Õues olles ongi vaja järvede äärest lapsi minema saata. Tuppa tulles on nad ikkagi märjad:) Mis teha, lastel on ikkagi lõbu laialt:D

Pühapäeval sai üle mitme aasta jälle boffer kätte võetud. Käsi väsis küll kiiresti ja suht roostes, aga veidi harjutamist ja läheb:D. Kummikud peab ka omale kiiremas korras muretsema:)

Õues on juba nii ilusad ilmad, et vägisi võtaks rullikad ja läheks sõitma, vaatamata kehvale teele ja veele. Veidi kannatust ja vahest juba lähiajal saab esimese sõidu teha:)

Päikest!

Vähimon, looming ja ootus:)

2009-03-24T21:50:00.001+02:00

Millal on vähil hea? Siis kui ta tunneb soojust ja turvalisust. Miks vähk peitu poeb? Siis kui liiga tehakse. Millal vähk siplema hakkab? Siis kui tal on palju tegemist. Hetkel ongi selline tunne, et tee mis tahad, nuputa mis sa nuputad, siple palju tahad, ikka ei lähe asjad nii nagu tahaks. Saaks selle liitrühmaga seotud asjad ühelepoole. Aga nagu aeg on näidanud, siis kõige pingelisematel aegadel suudan ma vahest isegi kõige effektiivsemalt tegutseda:) Pärast vaja ainult veidi puhkust… nii 6 nädalat on vast piisav:D

Võtsin taas käsile oma loomigulisema tegevuse. Vaadates üle eelnevalt kirjutatut leian ka mõned päris hea mõtted (vähemalt enda meelest:) ):

1)Kas on olemas sellist asja nagu tühjus? Igal pool on midagi, me lihtsalt ei pruugi osata vaadata ja ega kõik polegi vaatamiseks ette nähtud, vähemasti mitte kõigile.
2) Iga asi(juhtum) on millekski hea ja vajalik.

Vaadates üle oma tehtud jutte, tuleb tahtmatult muie näole ning lugedes keerleb kõik silme ees nagu filmis. Kunagi tegi keegi mu jutule märkuse, et mul on liiga vähe kirjeldavat juttu, siinkohal oligi mu ainuke vastus, et kuna ma ise näen ja tean seda kõike, siis paratamatult tahan jutu sisuga edasi minna, et kirjeldused jäävad tahaplaanile. Minul on see kõik endal silmeees, aga teistel pole. Kui peaks kunagi asi raamatuni jõudma on see külg, millele peab rohkem tähelepanu pöörama. Ilmselt ongi kõige õigem teha ennem lugu valmis ja siis tagantjärgi kirjeldused lisada, sest kunagised tekkinud pildid on aegumatud. Nagu tüüpiline härg (aeglane aga kindel) ja vähk( ettearvamatu ehk siis tegutsemine ja mõtlemini sedapidi, millest enamus aru ei saa:) ).

Vaatamata kõigile siplemistele on süda soe, energialaksud annavad jaksu ning ees on asi, mis pärit listist must to do in my life:D

Liitrühm

2009-03-19T19:06:00.002+02:00

Üle pika aja saime ka Saku seltskonnaga kokku et mängida üheskoos lauamänge ja veeta koos mõnusalt aega:D Vahva õhtu oli ja õnneks kordub:D.

Kassu nägi ka lõpuks ära mu pere:D Väike jalutuskäik Sakus, millalgi peab pikema tiiru tegema;).

Pühapäeval käisime mere- ja sprodimessil. Täitsa vahva oli. Suured kaatrid ja jahid jne., erinevad spordivahendid jne. Laval tehti šõud:) Lauajalgpalli peab tõesti muretsema, lihtsalt nii vahva mäng:D vaatama sellele et pidevalt mu väravast sisse löödi:) Vaja harjutada!

Tööl on paras hullumaja seoses liitrühmaga. Raske südamega sai otsustatud, et kes lähevad teise rühma üle. Praegu pole rahul ei need lapsevanemad, kelle lapsed teise rühma lähevad ega ka need kes jäävad, kartes et laste kooliks ettevalmistus hakkab kannatama. Varsti on Harjumaa liitrühma õpetajate kokkutulek, kuhu ka paarilisega läheme. Peale seda peame tegema vanematele koosoleku, et mis sügisest toimuma hakkab. Hetkel tundub see päris kummaline, sest me ei tea seda ka ise täpselt (mingi ettekujutus on õnneks olemas:), asi on meilegi piisavalt uus ja segane. Siplemist palju, aga mis teha, saame hakkama:) Rahu ainult rahu:)

Tundub et isegi kurk hakkab paremuse poole minema peale seda kui sai Strepsilsiga teda traumeeritud:)

Homme algab kevad:D Soovin Teile ette ära Ilusat kevade algust!

Mida iganes

2009-03-10T20:00:00.005+02:00

Kõik päevad ei ole ühesugused ja nii tuleb ka mõni veidi kehvem päev vahele.

Täna oli siis meie suur näidendipäev. Proovid läksid juba üsna ilusti ja asi oli lootustandev. Hommikune proovgi läks päris hästi, oleksid võinud vaid kõvemini rääkida. Proov tehtud, väike paus läbi, tulid teised meid vaatama. Siis aga lapsed ei teadnud enam mida tegema peab, rääkisid nii vaikselt et midagi polnud õieti kosta. Tegime asja lõpuni, teised plaksutasid. Üks ütles viisakalt, et te peate ikka rohkem proove tegema. Asi läks aia taha. Endal kurb meel, sest lapsed tegelikult oskavad seda väga ilusti teha. Loomulikult oli vaja siis mõnel veel kommenteerida, õpetada jne. Lastega sai veel räägitud, et mis õhtul teistmoodi teeme jne. Üks tore õpetaja, kes ka koolis tunde annab siis andis postiivse tagasiside ja ütles asi polnud nii hull, et tegelikult oli täitsa ok ning me ise teame palju me sellega vaeva oleme näinud ja kui hästi tegelikult oskame. Sest olgem ausad, kuna saalis ei saanud proove teha nii palju nagu tahtsime ja oleks vaja olnud ehk siis veidi võõras keskkond ja suur publik ehmatas mõnegi ära. Üks julge laps keeldus üldse lavale minemast. Õhtul oli asi hoopis teine kui esinesime vanematele. Näidend läks suurepäraselt. Lapsed olid väga tublid, vanemad andsid positiivset tagasisidet ja olid laste üle uhked. Kokkuvõttes läks asi hästi, sest eelkõige on asi mõeldud selleks et lapsed saaksid kogemusi ja ka vanemad saaksid asjast osa. Loo moraal on see, et ära hinda asju millest midagi ei tea ja õpeta siis kui valdad teemat. Jah, hommikul läks asi nihu, tegime näidendi proove kaks korda päevas (me ei saanud ega tahtnudki lapsi sellega rohkem kooramata, sest nad tahavad muud ka teha ja liiga leierdatuna oleks asi olnud ilmselt veel hullem, kõike ikka mõõdukalt! Vastavalt vajadusele.), lapsed teadsid lavastust väga ilusti, aga nagu ikka on lapsed nö. ebastabiilsed, neil on tujud jne. et kunagi ei tea kuidas asi läheb.

Aga nagu ikka kui juba päev algab selliselt siis ega see ainukeseks asjaks jää ja õhtul ka "vahvad uudised". Üks "tore teadasaamine". Täna pole vist minu päev. Asja üks hea asi on see, et kui selliseid asju palju korraga tuleb, tuleb tuimus ja saviolek:) MIDA IGANES! Savimon:)Igatahes vara magama, et tänane päev ruttu läbi saaks.

Kõik postitused ei peagi väga rõõmsad olema..

Üks täpike vähem...

2009-03-03T19:22:00.000+02:00

Täna sai siis lõpuks korda sünnimärgi lahing, esialgu minu võiduga. Eemaldamine polnudki väga hull, kartsin hullemat. Tehti kohalik tuimestus, mis oligi protseduuri kõige valusam osa. Siis otsustati, et ei lõigata ära, vaid kõrvetatakse/põletatakse, sest nii jääb väiksem arm. Eemaldamine oli omamoodi elamus, kärsahais ja toss:D Pärast pandi plaaster peale ja saadeti koju. Ujumine jääb ca nädalaks ajaks ära, aga muidu on kõik lubatud. Veidi annab end tunda, aga muidu pole hullu:) Homme rõõmsalt tööle:)

Huvitav lugu on minu külvatud paprikatega, mille juba pooles veebruaris külvasin. Seni on välja tulnud vaid kõike muud peale paprika nagu kõrvenõges, porgand jne. Eks näis, igatahes huvitav mis sealt mullast kõik veel välja ilmub:) Muld sai sügiselt aiamaalt toodud. Varsti saab maha panna ka päevalilled. Ja varsti tulebki kevad ja suvi:D

2009-02-25T16:25:00.000+02:00

Kui huvi on, siis peab ikka midagi kirjutama ka:) Aga ei alusta konkreetselt sellest mida taheti;)

Oma üllatuseks tegin hea avastuse ja siit tuli ka hea moraal. Kunagi ei tasu võtta ühe inimese arvamust tõepähe, sest see võib olla täiesti vale. Elame, näeme ja loodame parimat.

Arvates, et mingi asi on jäänud minevikku ja enam sellega kokku ei puutu, võib ta siiski virvendada ka olevikus.

Kui võtta tõepähe, et vähid/naised on tujukad, tegin ma avastuse, mida juba varem arvasin. Vähid ei olegi nii tujukad, vähemalt mina seda tujukuse alla ei liigitaks. Nad on ümbritseva suhtes tundlikumad ja emotsionaalsemad ning peegeldavad tagasi. Tuju muutuse põhjustab enamasti mõni väike asi, mis võib endalegi tunduda suhteliselt ebaoluline, kuid see hakkab mõjutama siiski kogu olekut. Tihti peale ei saada isegi aru, mis põhjusel see meeleolu muutus. Tänu kunstiteraapia kursusele, kus me pidevalt analüüsisime jne. olen hakanud neist asjadest paremini aru saama. Tuvastades ära milles asi, vahel on see põhjus lausa naeruväärne, proovitakse seda tihti ignoreerida, et vahest läheb ise ära:) enamasti siiski ei lähe.. Kartuses et teised ei mõista, on piinlik jne. siis enamasti ei taheta ka seda öelda, aga oleneb ka kellele.Tegelikult on kõige parem ja õigem ise märku anda, sest see väike asi on tihti ka parandatav ja siis jälle kõigil hea olla:)

Näidendiproovid lähevad juba üsna edukalt, loodan et lõpuks tuleb välja nii nagu algselt plaanitud. Lapsed on tublid! Peaasi et mõni viiru sisse ei tuleks ja lapsi ei murraks.

Ja siis oodatud Kassu ja Krissu lood.:

Meil läheb hästi:D Naudime üksteise seltskonda. Pühapäeval tegime viineripirukaid. Kuna mõlemad polnud selliselt enne teinud, läks veidi nihu aga muidu tulid head ning teinekord teeme paremini:)

Teisipäeval käisime lumelinna vaatamas. Vahvad tegelased olid seal (tuvirebane, kass, lumememm jne.). Uudistajaid oli ka üsna palju. Lastel oli seal lõbu laialt, paljudel ehitistel olid liumäed ja lapsed lasid sealt rõõmsalt alla. Tore oli näha et pered nautisid lastega aega.

Päikest!

Happy!

2009-02-05T16:37:00.002+02:00

Peab tõdema, et nüüd hakkan juba saatusesse uskuma:). Liiga palju kokkusattumusi, see lihtsalt peab olema nii määratud. Jätkuvalt säran:D Ja nii tore, et ka teised mu rõõmu jagavad. Kassu on lihtsalt nii kallis:D.

Viibiks hea meelega ainult unistuste maailmas, aga peab olema ka reaalsuses. Algul arvasin et majanduslangus mind väga ei puuduta, aga võta näpust. Lubatud palgatõus jääb ära nagu oligi oodata ning ka palka alandatakse 10%. Aga tuleb olla rõõmus et tööd üldse on:D. Minu kullake on nii tubli, ajal mil inimesi koondatakse, sai tema tööle:D Olen nii uhke ta üle:D!

Liiga rõõmus et mõelda materiaalsetele asjadele:)
Päikest!

Tükike Hiinat:)

2009-01-26T14:08:00.003+02:00

Käisime laupäeval Kadriorus Hiina uut aastat vastu võtmas. Algas siis minu/meie:) aasta:D ehk siis härja/pühvli aasta:D täna kell 9.55 (seda korrati seal üritusel päris tihti, aga vähemalt jäi külge:) Et siis kõigile õnnelikku uut aastat!

Üritus oli tore, seltskond veel parem;). Meenus ka aastatetagune reis hiina. Üleval olid jääskulptuurid, kus olid esindatud kõikide aastate loomad. Härja skulptuur oli loomulikult kõige suurem:) Õnneks saime need enne ära vaadata kui suurem mass kohale jõudis, muidu poleks midagi eriti näinud, veel vähem oleks saanud pildistada. Rahvast oli seal tõesti palju. Ja rahvamassis liikudes oli vahel tunne, et nüüd surutakse küll pannkoogiks.

Laval sai näha tantsu, nukuteatrit( vaieldamatult lemmik oli luikede ja partide tants:), võistluskunsti ja toredaid hiidpandasid, draakoneid jne.:) Nagu hiinlastele kohane oli kõik väga vali ja kirju:) Õhtul sai näha ka jää ja tule showd. Kuna ma suht lühike ole, ega siis midagi väga näinud, aga midagi ikkagi:) Õhtul lõppes ilutulestikuga. Ei olnudki nii hull, kui on turvaline seljatagune siis saab ilusti hakkama:)

Veelkord vahvat alanud pühvli aastat!

:D

2009-01-22T15:31:00.002+02:00

Mida oskavad tähed kõige paremini teha? Särada! (Stardust). Ma küll täht pole, kuid säran siiski:) Ainult lõõritaks ja hõiskaks. Loodan et see jääb nii veel väga kauaks, eks näis. Aga nagu üks sõber targalt ütles, naudi mis on, sest kunagi ei tea millal see otsa saab. Karm aga tõsi.

Praegu nii mõnusad talve ilmad. Sellist talve pole enam kaua olnud, hakaksin jub arvama, et enam ei tulegi. Aga näed, talved on ikka veel olemast. Palju rõõmu nii suurtel kui väikestel. Autojuhtide arvamus siin ei loe:)

Rõõmuga peab tõdema, et ometigi hakkab minu jutt lapsevanematele mõjuma. Ühele lapsele juba muretseti korralikud talve kindad, enne laps õues kaebas pidevalt et käed külmad ja märjad. Loomulikult on kui on õhukesed villased kindad ja laps lumega mängib. Ning kahele on tulemas. Asi polegi nii lootusetu:D

Praegu on lasteaias viiruste hooaeg. Käisin tervisekeskuses oma vigast tervisetõendit õigeks tegemas kui üks perearst küsis, et kuidas meil lasteaias on, et väga paljud emad on lastega sinisel lehel. Rühmast on kohal ca pool ja needki on tatised ja nohused. Pole siis ime, et ma ka siin vahelduva eduga tõbine olen. Lapsed nii lahked ja jagavad kõike:D Õues olles ongi taskurätkud taskus, et neid lastele anda. Ise nad kaotasid need kohe ära:)

Sära silmadesse ja soojust südamesse!
Küll need käpad on alles head:D

Rõõm

2009-01-12T20:34:00.001+02:00

Nagu ma alati olen rääkinud, peab oskama rõõmu tunda lihtsatest asjadest ja oskama teha elu huvitavaks ja mänguliseks.

http://www.youtube.com/watch?v=TMCf7SNUb-Q&NR=1

Alethiomeeter

2009-01-12T18:09:00.002+02:00

Oleks ometigi endal selline instrument mis vastab kõigile küsimustele. Vahel kuluks täitsa marjaks ära. Ühest daemonist ka ära ei ütleks. Tean isegi, mis loom ta mul olema peaks ja mis nimeline:D
Nagu tavaliselt, kui midagi on siis tuleb kõik korraga. Aga ühe otsus tegin ära, see mis kunagi oli ei hakka mõjutama minu praeguseid otsuseid, vähemalt loodan nii.

Lugesin siis oma selle aasta horoskoobi ära. Ja juba teen asju, mis oli seal kirjas et teha ei tohi. Aga mis teha, vahel peab tegema ka seda. Eriti kui kellelegi sellest suur abi on, elame näeme. Kuigi jah, nagu aeg on näidanud, siis need kes teisi aidata püüavad satuvad ise tihti sellepärast suurtesse jamadesse, elame näeme. Kuigi tahaks uskuda, et see mida teed teistele tuleb ka endale tagasi.

Ajalehes olevad artikklis oli juttu, et vanemad peavad klassikalisi muinasjutte nagu tuhkatriinu, lumivalgeke jne. liiga julmadeks, ega taha et lapsed neid jutte kuuleks. Mina kasvasin küll üles nende juttudega ja ei ütleks, et nad halvasti oleks mõjunud. Lapsele tuleb selgeks teha, et need pole päris ja on jutud, milles on oma iva sees.

Lasteaiast siis veel niipalju, et kahjuks ei saa kõik vanemad aru, et lastel oleks vaja kilekattega kindaid ja pükse, soovitavalt kombekat, sest selliste ilmadega saavad riidest nii kiiresti märjaks, et 5 minutipärast ütleb laps et tal on külm. Viimasel ajal on tüdrukud hakanud väga kergelt solvuma, enam ei julge midagi öelda, sest kohe on pisarad väljas. Loodan et see läheb üle. vähemalt on kodus ka nii, muidu vanemad imestaks et mis nüüd siis lasteaias lahti:)

Sai alustatud suure hurraaga ujumist, sai isegi sõbra kes ka hakkas käima, tänud sulle;) seltsis on segasem:) Väga mõnus, et soovitan soojalt, vähk ju veeloom ka, et siis sobib nagu eriti:) Peale ujumist veel aurusaun:D mõnus! Hea, et meil see spordikompleks ikka tehti.

Nüüd aga vaatama libedale ja tuulel on aeg nina välja pista ja jalutama minna:) Täna juba ca 9 km jalutatud, aga jalutada pole kunagi liiga palju:D

Head uut aastat!

2009-01-01T12:32:00.003+02:00

Pole enam ammu siia midagi kirjutanud, heideti juba ette:) Aga alustuseks kõigile
HEAD UUT AASTAT:D!

Mis siis vahepeal toimunud on? Ega midagi huvitavat polegi. Sai siis käidud vaatamas filmi reis maakera südamesse. Väga hea oli. 3-D ikkagi:D. Kui kärbsed kuule tavalise filmina enam ei vaataks, siis reis maakera südamesse vaataks hea meelega ka tavalisena. Kõik oli paigas, head näitlejad, põnev sisu, kaunid vaated, happy end:D Et jah, selles filmi puhul pole midagi öelda, väga hästi tehtud (Y). Tuleks sellele veel järg, lootust nagu isegi vist on:)

Lasteaia möödus jõulupidu ka oodatust paremini. Loomulikult jäid lapsed haigeks ja proovides oli ca pool rühma, peo päeval toodi õnneks ikka kõik välja tegime siis proovi ja õhtul pidu. Ei, lapsed on mul tublid:)

Ega midagi rohkem uut polegi:)

Et siis toredat uut aastat kõigile!

Ema Theresa läks puhkusele..

2008-12-03T11:10:00.002+02:00

Ei tea mis nüüd lahti on, kas sügismasendus vms. Pidevalt ilmuvad välja tegelased kes kurdavad midagi. Mõni kurdab üht asja iga päev ja kui on teada et asi paraneb, siis ikka vingub. Mitte et ma paha olen, aga kogu see asi hakkab vaikselt hulluks ajama. Ühel õhtul olin masenduses ja siis mõtlesin et miks. Endal nagu ok ja siis avastasin, et kui teised mind koguaeg oma muredega üle külvavad siis see hakkab juba mulle halvasti mõjuma. Eks igalühel on muresid jne. Aga kas peab neist koguaeg rääkima. Ma hea meelega kuulan kui kellelgi midagi südamel, aga need igapäevased vingujad viskavad üle. Mulle pandi juba nimi Ema Theresa. Igatahes nüüdsest läks ta itaaliasse puhkama:D ning tuleb natuke enne jõule tagasi.

Olen siin mitu päeva küünlaid põletanud, nii mõnus:D Varsti tulevad juba jõulud ja saab hakkata vaikselt ehtima. Kusjuures see aasta on juba jõuluootus sees. Ilmselt sellest, et kuna enam palju linnas ei käi, siis sealne novembrikuu jõulukampaaniad on must mööda läinud ega pole õiget ootust rikkunud:D Ainult lumi võiks tagasi tulla:)

Igatahes rõõmu kõigile!:) Ning ole rahul sellega mis on, mitte nutta taga seda mida pole:)

3D :D

2008-11-25T15:29:00.002+02:00

Heipa!

Pole nüüd tükk aega siia midagi üles pannud ja ega keegi pole vist sellest puudust ka tundnud. Igatahes olen elus ja terve. See suur lumetorm mis oli, oli tõsiselt hea, vaatamat sellele et suht palju pahandust tegi. Ikkagi tõeline talv:D Ainuke jama on see, et kogu see lumi sulab ju ära ja siis tuleb uputus, paat oleks vaja igaksjuhuks vist muretseda.. lasteaias olid suured lumehanged. Akna all olev oli kuni aknani, ca 1,5 m:D et siis lastel oli lõbu laialt:D Sain ka väga head pildid:D

Täna sai siis kinos käidud, Kärbeste 3D filmi vaatamas. Ei, kihvt oli. Eriti vahva oli kui kärbes või muu elukas otse sinu suunas tuleb. elas filmi päris hästi sisse. Film sisuliselt ok, ei midagi väga erilist aga see 3d oli ikka kihvt. Jägmisena tuleb reis maakera südamesse 3d, et seda lähen kindlasti vaatama, see peaks vast põnevam ka olema:D Igatahes kihvt ja vahva elamus:D Soovitan soojalt:)

Hmm kellel veel paati ja kummareid pole, soovitan soojalt:)

Peapidi pilvedes ehk siis ei midagi uut:D

2008-10-07T20:27:00.002+03:00

Miks loota ja unistada asjast mis kunagi ei juhtu? Aga öeldakse, et lootus on lollide lohutus ja unistamine ning sihid on edasiviivateks jõududeks. Lihtsalt on tore unistada asjadest mis kunagi aset ei leia ning teeb tuju heaks. Ärge kunage võtke kelleltki lootust, see võib olla ainus, mis neil veel järel.

Head unistamist!

Kolmapäev

2008-10-01T18:46:00.002+03:00

Peab ikka vahepeal kirjutama, muidu jääb pikk vahe ja enam pole asjad meeleski.
Kõigepealt sai käidud kinos vaatamas Kasuvennad. Täitsa võib vaada, aga jah, ropendamist jne. oli seal minu jaoks liiga palju.Loodan et tegelikkuses ei leidu selliseid 38 aastasi mehi, kes on sõna otseses mõttes titad. Ei käi tööl, elavad vanemate kulul ja küsivad neilt luba, kas võivad toa ümber tõsta:)
Ma siis nüüd Oriflame konsultant, et kes tahaks tooteid vaadata andku aga teada:)
Täna saime siis kätte oodatud nukumaja. Toodi hunnik puuplaate ja muid juppe. Hakkaisn siis hoogsalt peale vahetuse lõppu seal sellega tegelema, kuid avastasin, et osad jupid ei lähe kokku ja vajavad natuke jõudu, et üles saada. Paariline siis ütles, et õhtul palub mõnel isal selle üles panna. Loodan et homme kui tööle lähen on see üleval:)

Päikest!

Lapsepõlve mänguradadel

2008-09-21T19:41:00.007+03:00

Laupäeval käisime üle pika aja Läänemaa maakodus. Kohe pikka aega olen sinna kipitanud. Kohale jõudes algul masendusin, minu lapsepõlve mängumaa oli lagunenud. Käisin maja juures ja pöördusin auto juurde tagasi, sest kohati oli see üsna talumatu. Lõpuks masendus läks üle ja vaatasin asja teise pilguga. Käisin üle lemmikmängukohad ja vägisi kippus muie näole, tulid meelde kohtadega seotud mälestused, panen mõned ka siia kirja:) Esimenesena tooksin välja, et kuna maakodus on palju maad, siis oli pind jaotatud väiksemateks aedadeks, mis olid üksteisest eraldatud puude, põõsaste, heki, kiviaia jne. Kokku on neid eraldatud kohti üsna palju ja väiksena sai seal palju mängitud nii kodu, kuningriike ja palju muud:)

Ühes asias kasvas kõrvuti kaks suhteliselt madalat õunapuud, mille otsas oli mõnus ronida. Mängisime, et need on meie laevad. Kord mässasime tormiga ja siis üritasid piraadid meid vallutada:D. Ei, tore aeg oli:D

Minu "laev"

Õuel oli üks vana maja suur ahi, mille otsa oli vahva ronida ja seal olla. See oli meil kindlus, mida alailma keegi vallutada tahtis:)

Meie üheks lemmikkohaks oli siloauk, sinna minemiseks pidime algul luba küsima, hiljem kui suuremad, saime vabalt seal käia. Kui me seal veel mängisime, oli seal kuival suvel põhi kuiv ja taimedest suht tühi. mängitud sai seal enamasti vallutamist. Hmm, me olime alles vägivaldsed lapsed (a). Kui me siis nüüd seal käisime oli minu imestuseks seal puud hakanud kasvama, nagu tõeline salaaed, müürid ümber. Et sellisena on ta veel kihvtim:D

Vaatamata sellele, et koht nüüd mahajäetud ja lagunenud, on õige märkida, et ainus asi mida meilt ära võtta ei saa on mälestused (kui just mälukaotust ei tule). Sinna minek oli alati oodatud sündmus ja lastele ideaalne mängumaa, valmismänguasju seal praktiliselt polnud, ikka tuli ise leiutada, mis oligi kõige vahvam:D

Kinoelamused:)

2008-09-21T19:26:00.002+03:00

Vahepeal pole midagi kirja saanud, et siis nüüd tagant järgi ja korraga. Sai siis käidud kaht filmi vaatamas. Esimene neist oli Katastroofifilm. Kuna mineku idee tuli äkki, siis jäime natuke hiljaks. Potsatades oma kohale ja natuke filmi vaadates urgitsesin välja oma pileti, sest hakkasin kahtlustama, et kas on ikka õige asi. Kõik oli õige ja nii jäin siis huviga vaatama:) Igatahes piisvalt segane, samas sai palju nalja ja lauldi ka. Alguses armsana tundunud Alvin ja tema sõbrad osutusid julmadeks tapjateks. Filmis näitasid nägu ka mitmed kuulsused (Jackson jne.) ning ka multikakagnelased (Kung Fu panda), igatahes nalja sai ja õnnelik lõpp. Täitsa hea:) Vaadata võib, aga kas selle pärast just kinno tasub minna, sest kinoelamus kui selline jäi saamata. Aga siinkohal sain targemaks, nüüdsest hakkan hilja õhtuti kinos käima, esiteks rahvast vähem (meid oli saalis kokku 6 inimest:D), ehk siis ei olnud segavat rääkimist ja krõbistamist. Ja nagu teada, öine linn on ilus, peakski mõnel õhtul sinna jalutama minema:)

Teine film, mida täna sai vaadatud oli Wall-e. Ühesõnaga pidin natuke pettuma. Fantasy mulle meeldib jne. aga see oli ulme ja kohati ka natuke kahtlane. Natuke sai nalja, Eva oli täitsa kena:) ja lugu ilus, kuid jah, ise oleks natuke teisiti seda teinud. Aga asjal oli hea moraal sees, ehk siis, mis saab siis kui prügi on liiga palju ja inimesed arvuteid liiast usaldavad ja neile liiga palju võimalusi, võimu kätte annavad. Loodan et see paneb vähemalt inimesi natukenegi mõtlema. Kel muud pole teha võib vaadata, aga jah, soojalt just ei soovita.

Siinkohal tuleb tahtmine enda isee kunagi teostada:)

Kool ehk siis mitte kool..

2008-09-13T21:13:00.002+03:00

Annan teada siis ühe uudise, siis ei pea kõigile pasundama. Et siis olude sunnil pidin magistratuurist loobuma. Kurb küll, aga mis teha, kõike ei oska ette ennustada. Vähemalt saab keegi õnnelik mu tasuta koha endale:). Ja nüüd ka aega rohkem, et siis valmis vajadusel last ka hoidma;)

Õnneks hakati täna kütma, muidu vahepeal oli juba toas 16 kraadi, brrrr. Ma olen suur külmavares ja minu jaoks see nagu kümik. Et siis loodetavasti tuba varsti 25 ja rohkem:P

Vahepeal sai veel Hiiumaal käidud. Tore oli:D Loodus ilus. Et siis miks minna kuhugi kaugele, kui paradiis meil siin endil:P.

Üle pika aja sai ka seenel käidud, hea et on inimesi kes veel viitsivad metsas mütata;) Need öised fotosessioonid peaks jälle käsile võtma:P;) Igatahes seeni sai ja metsas paterdada, mõnus oli:D Pärast ronisid igasugu elukad ringi, viimase avastasin kodus, kui tundsin et keegi liigutab nahal:)

Kirjut sügist:P!

Tagasi reaalsuses

2008-08-29T20:35:00.002+03:00

Et siis reisit on möödunud mõni aeg. Tore on kodus olla, kuid vahepeal peab siit ka ära saama. Selle reisiga sai selgeks, et kanadasse mineku mõtte peab maha panema, ma ei elaks seda eemalolekut lihtsalt üle.

Peale reisi sai käidud kinos Muumiat vaatamas. Hea film, kuigi jah, vahepeal sai natuke silmi kinni hoitud:P. Kunagi siis tuleb siis LOTRi maraton:D

Tööl pandi rühmad kokku, minu esimesel päeval oli 23 last, teisel 21 last. Et nagu väga hull polnudki. Osad lapsed olid küll võõrad aga sai hakkama. Nüüd järgmisest nädalast ainult oma rühm, siis nagu juba mõnusam:D Töö asjadest veel, et tervisetõendi jaoks peab tegema röntgeni ja seda iga kahe aasta tagant. Aastas ei soovitata teha üle ühe pildi, aga kui juba üks on kahe aasta peale ette kirjutatud siis jah, kiiritatakse korralikult meid. Ma sain oma väga mitmete aastate portsu oma põskkoobastega juba ammu kätte:)

Huvitav kus mu kaksikõde on? Nüüd oleks teda jälle vaja. Et siis me peame valima valikained, aga need toimuvad põhiainetega samal ajal. Hmm me siis nagu pooldume? Öeldi, et kaugõppel on veel hullem, et rohkem kattuvusi on. Et peab hakkama õppejõududega rääkima. Et midagi pole teha. Mulle ausalt öeldes nii väga ei meeldi, et käin ainult pooltes loengutes, lüngad jäävad ikkagi sisse, aga kui peab siis peab, kulubki siis koolile vähem aega:) Igas asjas peab leidma midagi positiivset:D

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 8

2008-08-29T20:08:00.006+03:00

21, august neljapäev

Magasime hommikul suht kaua, aga uni oli hea ja tegelikult oli hea, et me end välja puhkasime, aga sellest juba edaspidi. Käisime ka natuke linna peal. Kõigil juba mõtted vaikselt kojuminekul. Ööbimiskoha pidaja oli vahva, muudkui naeratas ja kui meid veel peale viimast korda linnapeal benuskas nägi tundis meie auto ära ja lehvitasJ

Tänase päeva eesmärgiks oli jõuda Dublinisse ja aega meil oli, igaks juhuks arvestasime mitme tunnise varuga, kuna autopidime täpselt kell kaheksa ära andma. Sõitsime ringi ja imetlesime loodust, kõigil tahtmine juba koju saada.

Dublinisse jõudsime varakult, kuna teel bensukat ei näinud siis viisime auto suht tühja paagiga, sealt lahkelt juhatati, et kus on lähim bensukas. Auto saime üle anda 1,5 tundi enne õiget aega. Lennujaamas peame ootama 6 tundi, enne kui meie oma läheb. Ja siit meie kannatuste rada algas. Et siis lennuk hilines üle tunni ja nii maandusime Vilniuses 10 enne seitset, 5 peale 7 pidime lennuk Tallinna minema. Igatahes me sinna peale ei jõudnud, mida me ka juba ette arvasime. Dublinis öeldi, et Vilniusse teatatakse hilinemisest ja ilmselt nad ootavad ära, et ärge muretsege, lennufirma hoolitseb teie eest, irw, kas nad ise ka seda juttu usuvad? Vilniuses siis juhatati selle lennufirma kontorisse, kust öeldi, et õhtul 19.50 läheb lennuk Tallinna. Meie sellega nõus polnud, passida veel pea 13 tundi lennujaamas? Tänan ei. Siis öeldi, et üks teine lennuk läheb 14.40 aga see on teise firma oma ja enne kaheksat ei saa ta midagi teha. Nii anti meile kupongid, et saime selle alusel omale hommikusöögi. Njah, näljane inimene on kuri:P Sõime siis kõhud täis ja saime piletid ning passisime lennujaamas. Saiaga käisime veel lennujaama lähedal, et ikka oma jalg ka Leedus maha panna. Siis tuli veel uus pauk, öeldi et meie pagas on kadunud. Tõesti tore, kuidas lennufirma meie eest hoolitseb. Saime lõpuks oma pagasi kätte ja lennukile:)

Kui lõpuks Tallinnas maandusime oli meil kõigil väga hea meel:D Ometi kodus! Et siis koju jõudsime viie paiku, oleksime hilisema lennukiga lennanud, oleksime ikka veel seal olnud. Kodus on ikka hea olla, lennujaamas juba oli tunda, et kõik on loogiline ja tuttav, ei mingit ekslemist lennujaamas, kus pole silte ega saa aru kuhu minema peab. Aga siin suhteliselt see väike ka:D

Igatahes vaatamata neile viperustele oli reis tore:D ja soovitan soojalt teistelgi sinna minna.

Natuke nalja:

Iirimaa huumor: suured teetööd – kaks meest kraavis kaevamas. Drive safely, 100 km/h – emm neil kitsastel käänulistel teedel kus pidevalt pimedad nurgad ja kus 4 aastaga on surma saanud 194 inimest???

Meie huumor: see et söök on ees, ei tähenda, et menüüd vaadata ei või (ei olnud toidu kontekstis:P); Neil on mets viltu:D; Lamba double decker (ehk siis järelhaagises olid lambad kahel korrusel:)); Lenni Kärvits käis Dublinid:D

Ja mida teevad hullud siis kui igav on? Teiste kohta ei tea, aga Aga esimese pingi aknaalused igatahes tegelevad uute äriideedega ehk siis õhupood, kus on müügil erinevad lõhna, värvuse ja heliga õhud (don´t ask:P). Esimene ost 5% soodsam, kliendikaardiga pidevad sooduspakkumised, vikerkaare õhk 10% soodsam aastaringselt, lisaks sooduspakkumised. Klentide vahel loositakse iga kuu välja vihmametsade eriti puhas ja karge lõhn:D

Kunagi teeme teoks ja saame rikkaks:D kes ütles, et selleks, et lõbus oleks, peab olema purjus või minema pubisse:P

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 7

2008-08-29T19:01:00.009+03:00

20. august kolmapäev

Toredad prantsuse poisid aitasid hommikul gaasipliiti tööle saada. Olen varemgi sellist kasutanud, kui miskipärast see ei läinud tööle. Et siis nuppu tuleb all hoida, kas järjekordne iiri huumor?:P Corkist saime ilusti välja, või muuseumisse me ei läinud, kuna ööbimiskoha omanik rääkis, et öeldakse, et see raha tuulde loopimine, et suht mõtetu koht, kui sul tõsist huvi pole.

Täna tuleb meil vähem sõitmist ja rohkem avastamist, nagu meile öeldi, et eksi me, vaid avastame:D mulle see perenaine meeldib:D ja tal oli veel vahva koerJ. Sõitsime mööda rohelisi teid, tegime pilte. Enam midagi uut ei näinudki. Loomulikult suutsime ära eksida, kuid see juba nii tavaline, et pole mõtet välja tuuagi:P. Aga tegelikult saime me väga hästi hakkama, arvestades, et gps ei töötanud ja kaasas oleval kaardil polnud kõiki teid ega nimesid peal ja tänavanimetusi nad ei armasta ka kasutada. Täna vabam päev ja saame uudistad mida tahame:D

Neil seal ka kõrvenõgesed:D

Prügikast:D

Ööbimiskoha leidmisega olid jälle raskused, aga ei midagi uut:D põhiline et üles leidsime. Sain omale ka uue lemmiklooma:P eks näis kuidas ta Tibuga läbi hakkab saama:P

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 6

2008-08-29T14:39:00.008+03:00

19. august, teisipäev

Selle päeva kirjutan tagant järgi, nii hästi kui õnnestub.

Hommikul käisime Moheri kaljude juures. Väga ilus koht, kaljud olid võimsad. Kahjuks ei saanud minna päris ääre peale, et otse alla vaadata.

Eilses ööbimiskohas sain teada, et kui me kasutame ferryt hoiame kokku hulga aega. Samuti öeldi, et kui meil võib olla õnne näha ka delfiine. Kahjuks me polnud nii luckyid ega näinud neid, kuid oli hea vaheldus liigelda ka millegi muuga kui autoga:D et siis kõik olid rahul.

Ferrylt maas, suundusime Kerry ringile. Öeldakse, et kui sa pole seal käinud, pole sa ka iirimaad näinud. Tegelikult andis see väga hea ülevaate iirimaa loodusest. Kusjuures siin lõunapool, oli lehmi rohkem ja vaid mõned üksikud lambad. Kohe kui tulevad kõrged ja kivisemad mäed, on lambad tagasi:D

Corki ööbimiskoha leidmine võttis aega tund. Tegelikult jäime poolt tundi hiljaks, me ei arvestanud, et seal võime nii ära eksida. Õnnestus teha kõne ja meid jäädi õnneks ära ootama. Olime väga tänulikud, öö autos ei tundu just kuigi meeldiv. Linnas küsisime teed viielt inimeselt. Neli esimest seletasid nii kiirelt et ei saanud midagi väga aru ja nii eksisime lõplikult ära. Lõpuks viies inimene seletas väga selgelt ja hästi ning lõpuks jõudsimegi kohale. Läksime suht kohe magama.

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 5

2008-08-29T14:21:00.007+03:00

18. august, esmaspäev

Nii hästi pole ma veel siin reisil maganud, väga pro (Y). Auto oli hommikul ilusti alles ja ühed teised olid ka veel sinna parkinud. Hommikusöök söödud läksime kive vaatama, täitsa põnev:)

Peale kivide vaatamist, pidas meid teel politsei kinni. Ta vaatas, et autol on automaks maksmata ja siis selgus, et rendifirma pole oma autode eest 5 kuud maksu maksnud. Algul me ei saanud aru, et milles asi, aga lahkelt seletati et iga auto eest peab omanik maksu maksma. Politseinik oli väga sõbralik ja kena:P. Soovis head reisi ja et me siin avariid ei teeks. Me siis ütlesime, et me proovime mitte tehaJ. Ilm on suht pilves ja kohati natuke vihmane, suht jahe aga muidu ok.

Kui me kivist ringe vaatasime ütles üks:” Mis neil ikka teha oli, telekat ja internetti neil ju polnud:D”.

Sõitsime palju ringi ja nautisime väga ilusaid vaateid. Mäed olid fantastilised. Kusjuures lambad jalutavad lausa tee ääres. Kui me ühe peatuse tegime, siis lambad olid teel ja moodustasid ühe auto ette seina. Auto pidid signaali andma, et läbi saada:D Majad on siin väga ilusad, et koliks kohe sisse kui vaid saaks. Karjamaad on üksteisest eraldatud aedadega (väga palju on kiviaedu) ning nende äärde on istutatud põõsad ning kaugelt vaadates näeb nelinurki, mis on eraldatud üksteisest rohelise ribaga, väga ilus:D.

Täna oli mõõn ning paadid olid muda sees kinni. Vett katsudes sai selgeks, et vesi on külm ja ujuma minek tuleb vist maha matta.

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 4

2008-08-29T13:35:00.010+03:00

17, august pühapäev

Deem, miks mul on nii õrn uni? Terve öö torud undasid, ving ving, kiuks. See et äike ei lase magada on ok, aga kui ma maksan üle 400 krooni magamiskoha eest, tahaks nagu magada ka. Vingumisel lõpp, valuvaigistid jälle sisse ja peavalu loodetavasti varsti jälle läinud. Öö veetsime Derrys. Inglastele London Derry, kuid iirlastele Derry (London Derryks seda kutsudes võivad iirlased solvuda ja pahaseks saada). Hommikul käisime ka linnapeal jalutamas. Ilus linn, soovitan soojalt;) Kuna käisime suht vara (enne üheksat) oli linn suht inimtühi ja päike säras taevas:D.

Nagu me nüüd raadiost kuulsime, evakueeriti Belfastist inimesed tugeva vihma tõttu, sellepärast eile need suured ümbersuunamised olidki. Eile me vihma tõttu ei saanudki minna Giant`s Causewaysse. Bensiinijaamas teed juhatav noormees ehmus täitsa ära kui sai teada et me sinna läheme, küsis et kas te tahate sinna täna minna??? Kõrvalmüüja ja üks ostja pidid ka pikali selle peale kukkuma:P me ei saanud üldse aru milles asi. Igatahes müüja küsis, et kas ta ei saaks meid meelt muutma panna. Me siis küsisime, et milles asi, et miks siis ei tohiks minna. Et siis nemad teadsid, et seal on suured ujutused, meie aga mitte. Nii jäi see käik eile ära. Täna vaatasime, et tõesti, teed on üle ujutatud, rääkimata siis veel karjamaadest jne. Uudistest rääkis, et isegi sillad on ära uhutud. Igatahes läheme sinna siis täna ja tundub, et ilm soosib meid:D oli ka aeg:)

Tasub ära märkida, et lambad on huvitavalt ära märgistatud, ühel karjal on ühtmoodi kukal või selg värvitud (punane, sinine, roheline jne. mõni on lausa kirju:D)Seal need värvilised sokid ja kampsunid siis tulevadki. Eks lammastel ole ka oma mood:D Lambaid on siin palju, mida mägisem ala seda rohkem. Leidub ka lehmi, hobuseid, ja isegi eesleid:D

Igatahes rõõmustame, et saime Belfastist õigel ajal minema.

Sai: „Lõputu avarus!”:D

Giant`s Causeway on fantastiliselt ilus koht:D Ronisime kivide peal, tuli olla suht ettevaatlik, sest mõned kivid olid lahtised. Saime ka mägedes ronida, nii kaunis oli seal, oleks kohe mitu päeva seal veetnud, kui vais oleks saanud. Nii kaunid ja võimsad mäedJ Loodus on siin tõsiselt kaunis. Nüüd saime ka aru, miks bensukas oldi nii ehmatunud, et tahtsime sinna eile minna. Oleks me eile siia tulnud, oleks see olnud suht enesetapp. Meri oleks meid siit minema pühkinud või oleksid kivid meile kaela kukkunud. Õnneks hoiatati meid:)

Enne ööbimiskohale minekut käisime veel koske vaatamas. Algul olid tee ääres pisikesed nired ja arvasime, et need ongi need, aga edasi sõites jõudsime õigesse kohta.

Et siis, kui silt näitab et 7 km pärast, tähendab see, et nii 12 km pärastJ järjekordne iirimaa huumor:D Kosk oli väga ilus ja mühises mõnusalt:D

Praegune ööbimiskoht tundub esialgu kõige hubasem, puust narid, telekas, riiul, suur peegel, seinalambid ja laelamp. Aga öö on veel ees, eks näis:P

Käisime veel õhtul linnapeal ja sel ajal oli meie parkimiskoht võetud. Nii sai siis auto jäetud kõrvalasuva poe ette. Loodame, et see kellegile ette ei jääks ja hommikul alles oleks.

Blondiini ekspress iirimaal Vol. 3

2008-08-29T13:26:00.003+03:00

16. august, laupäev

Hommikul tõusime saiaga peavaludega. Hea et tabletid kaasas olidJ. Öist äikest teised ei kuulnudki nagu nad ütlesid. Hiinas kuulis äikest vaid mõned üksikud, sealse paugutamise peale oleks küll pidanud ka karu talveunest ärkamaJ. Kilekotti oli natuke vett ka kogunenud.

Auto järele minnes avastasime, et see 15 minutine jalutuskäik osutus mitu korda pikemaks. Suured kotid kaasas ja nii me puhkides läksime vihmas. Autot kätte saades olid „meeldivad” üllatused, 25 euri, et läheme P-iirimaale ja 260 veel juurde, kuna meie juht on alla 23 ja kontol pole 12 000€, mida veel. Nad peaks vaatama autojuhi sõidustaazi mitte vanust ja kellel on kontol vaba raha ca. 180 000 krooni? See selleks, aga miks nad seda siis ometi enne ei öelnud? Neil olid kõik andmed olemas jne. Me siis korra arutasime, aga kuna meil muud varianti polenud, olime nõus. Hakates uut autot mujalt vaatama oleks me kaotanud palju aega, mida meil lihtsalt polnud võimalik teha. Gps ka vedas alt. Eks ootame helgemaid päevi.

Margot oli väga tubli juht (respect) ja viis meid linnast ilusti välja. Õues sadas mõnuga vihma, kui kuna oli hommikune aeg oli liiklus rahulik, kuigi jah, vasakpoolne liiklus ja rool valel pool on juba ilma liiklusetagi kunsttükk. Igatahes Margot oli tõsiselt tubliJ. Vahepeal tahtisme veel minna vaatamisväärsust vaatama, kuid piletid olid kallid ja põrutasime edasi neetud linna Belfasti. Belfastist pidime vaid korra läbi sõitma aga jah, see väike läbisõit muutus 3 tunniseks õudusunenäks, sest me muudkui ekslesime samu teid pidi ega saanud lõpuks aru kus me oleme ja kuidas me ometi siit linnast välja saame. Oleks see Gps ometi töökorras. Teed sai kokku küsitud kolmelt inimeselt. Kahe esimese juhatusega läksime omadega metsa. Nende tee juhatamine on nii kiire ja nende aksent segab ka arusaamas, sealt paremale, siis vasakule, siis vasakule ja paremale, paremale ja vasakule, et lõpuks hakkas juba pea ringi käima. Aga muidu olid inimesed nii sõbralikud ja abivalmid. Asja tegi raskemaks veel see, et politsei suunas pidevalt liiklust ümber ja me ei saanud juhatatud teid mööda päris täpselt minna. Kolmas kelle käest küsisime oli bensuka müüja, ta tegi meile puust ja punaselt selgeks. Ostsime ka sealt omale süüa õhtuks, sest ööbimiskohta jõudes on aeg ilmselt hiline. Läksime siis järjest oma 20 naelastega, kui mina viimasena läksin, põgenes ta leti tagant ja ütles, et me põhjustame talle peavalu:D. Siis küsis ilusti, et kas mul väiksemat pole. Sai ütleski talle, et me olemegi siin et talle peavalu põhjustadaJ Müüja oli väga väga positiivne, et tegelikult ei olnud ta meie peale pahane. Päris täpselt tema juhiste järgi me minna ei saanud ümbersuunamiste tõttu, kuid sama suunda saime hoidaja olimegi lõpuks sellest neetud linnast väljas:D

Nüüdsest on meie nimi BLONDIINI EKSPRESS:D

Peale Belfasti pidime veel mõnest linnast läbi sõitma, kuid nendes ekslesime tunduvalt vähem ja jõudsime lõpuks õnnelikult ööbimiskohta.

Blondiini Ekspress iirimaal Vol.2

2008-08-29T13:10:00.004+03:00

15. august, reede

Täna ärkasime eesti aja järgi 10.20, kohaliku aja järgi 8.20 kui äratuskell piiksus:). Saime isegi seal hommikusöögi, algul ei pidanud saama, positiivne üllatus, mitte et ma väga müslit sööks. Peale seda suundusime linnapeale. Sai imetletud linna ja kiigatud poodi. Miskipärast ei armasta nad väga tänavasilte ja majanumbreid, vahel eksisime pisut ära.

Õhtul käisime pubis, kus oli väga kärarikas. Mingi aeg põgenesin välja:P Kui joogid olid joodud läksime vaatama, kus me järgmisel päeval oma auto kätte saame. Teel sinna läksime läbi pargi, kus oli pildinäitus. Piltidel olid ilusad loodusvaated ja loomad, täitsa ilusad olid:). Kui pildid said vaadatud, hakkas vihma sadama ja nii pöördusime tagasi, kuna pooltelt meist polnud vihmavarje kaasas hetkel.

Õhtupooliku veetsime oma „Kodus” Siinkohal kirjeldaksin parem natuke Dublinit. Liiklus on vasakpoolne nagu juba eelnevalt sai öeldud ja oli meile ette teada. Jalgrattad sõidavad koos autodega, mis üsna ekstreemne:). Juhid üldiselt korralikud ja ristmikud mõistlikumad kui Tallinnas. Eriti vahvad on valgusfoorid, kui roheline hakkab jalakäijatele põlema, teeb see väga kihvti häält – tiu ja siis plõksub :Dkusjuures igalpoolt polnud kahjuks selliseid valgusfoore. Roheline põleb väga lühikest aega, kuid selle eest kollane põleb kaua. Majad on ilusad värvilised ja madalad Betoon ja klaas praktiliselt puudub, leidsime ainult ühe rajooni, kus olid mõned kaasaegsed majad ja need ei sobinud üldse sinna, see oli seal kui hoopis teine planeet. Linn jätab sõbraliku ja sooja tunde, et tundsime end üsna koduselt. Sinna koliks küll:P. Tänavad on puhtad, mõned väiksemad kõrvaltänavad võivad olla natuke räpsemad. Tänavatel on näha uskumatult palju hiinlasi:).

Pistikud on siin ka teised. Esimese adapteri sai ööbimiskohast laenatud tagatisraha eest, kui leidsime poest ka sobiva, nii et mobiilid ja akud võivad rõõmustada, lõunasöögid on olemas:D

Öö oli huvitav ja „meeldiv”. Ma kuulsin kuidas Sai ütles, et ta paneb tule põlema. Vaikselt siis piilusin, et milles asi on. Ja oma imestuseks näen, et Sai turnib kilekotiga akna all:D. Ohoo, mis ometi toimub?:) Ma juba mingi aeg oli kuulnud midagi kella tiksumise sarnast ja unise peaga imestasin, et kes ometi selle veel kaasa võttis Kokkuvõtvalt hakkas suure sajuga läbi tilkuma ja Sai pani tilkuva koha alla kilekoti, et asja natuke leevendada. Sai sai asja ilusti korda, tubli tüdruk. Hakkasin vaikselt uinuma, kui kuulsin äikest. Päris korralikult kõmakad olid, kuid Hiina äikesele jäi see alla. Mina siis rõõmsalt passisin üleval ja kuulasin äikest kui teised unenägude maailmas rändasid. Nautisin selle asemel hoopis äikese etendust:D Tüüpiline:P.

Blondiini ekspress iirimaal:D

2008-08-28T12:58:00.005+03:00

Vol 1
14.08.2008, neljapäev, esimene päev

Viimased asjad said pakitud ja kott valmis, viimasel tunnil enne minekut sai veel natuke söödud ja sõbrakesega räägitud, ema tuli ka varem koju et saaks ilusti minema, sest kass võib hakata lollusi tegema, kui keegi ära läheb ja nii ei saa alati õigel ajal minema. Aga see selleks, see jutt pole eriti huvitav.

Lennuk pidi väljuma 20.30. Lennujaama hakkasime minema 17.45. Kohale viis Margoti ema ja korjas meid järjest peale. Ummikuid suurt polnud. Minek aga lennujaamas venid, pardale lasti 10.32 ja lendu tõusime 20.41. Väga hullu pole, aga Vilniusest lähme edasi teise lennuki peale ja kui seal hilineme võime maha jääda. Tallinna lennujaamas olid nii mõnusad toolid, tahaks omale ka koju sellist:D

Pilved on nii kihvtid:D Valged ja kohevad, hüppaks neisse:P‚ õnneks on lennukil aknad ees. Sõitsime lennukiga päikeseloojangusse:D. Vahepeal sai pagasi pärast natuke muret tuntud, et kas see ikka läheb ilusti ühest kohast teise. Saial kukkus mälukaart vahepeal maha ja oi kuidas ta siples:D. Aga näed, kätte sai:D

Leedu on ruuduline:D (Kata: Leedu ja sai :Ruuduline – Leedu on ruuduline). Leedu oli pimedas väga ilusates värvides (tuled jne.), selle nimel tasub lennata:D

Jõudes Vilniuse lennujaama, ei saanud me algul kohe üldse aru kuhu me minema peame. Ekslesime ja oletasime kuhu minema peab. Kusjuures oli lennujaamas see piirkond tühi ega olnud kelleltki küsida ka. Teised reisijad läksid oma pagasile järgi, kuid meie pidime edasi minema, pakid lähevad otse Dublinisse. Lõpuks jõudsime kolmanda korruse koridori, nägime seal veel kaht reisijat. Lõpuks lehvitas meile üks turvatöötaja, ta laskis meid läbi klaasukse ja oh õnne, me olime ÕIGES KOHAS:D See oli küll ime:D Järjekordne turvakontroll. Seekord piuksus Kata. Margot andis vist oma asja talle, et asi kahtlaseks ei läheks:P Lõpuks jääme ikka meie Saiaga süüdi:P. Passikontroll oli huvitav, minust ees olevad inimesed läksid siuhti läbi, aga minu passi uuriti hoolega, võeti kaaned ära, lehitseti hoolega, lasti mingist masinast läbi mitu korda jne, passist hakkas kahju. Mul läks lõpuks päris kõhedaks, et mis ometi lahti, pnnakse veel lõpuks vangi ma ei tea küll ainult mille eest:S. Lõpuks anti pass tagasi ja sooviti head reisi:D ei olnudki ma kurjategija:D. Teistel tehti ka korralik turvakontroll nagu nad rääkisid, aga mitte nii hull kui minul. Ju ma siis olin kahtlane.. Lennuk põrutas taevasse mõnus turboga nagu rakett:D Nüüd siis Dublini poole. Kohaliku aja järgi jõuame peale kahtteist, eesti aja järgi kaks öösel. Siis võtame pagasi, loodetavasti see ikka jõuab ka kohale, võtame takso ja siis magama, et homme Dublinit vallutada:P

Lennukiga sõites nägime pilvedest kraanat, krokodilli ja hobust (see oli hobune, oli, oli;) ta ise ütles:P)

Takso saime kiirelt, meid juba oodata enne kui me ise oleks seda ültse küsinud:D. Juht oli väga jutukas ja sõbralik. Soovitas kohti kuhu minna ja uuris kuhu läheme. Two points to Estonia:D irw. Iirimaal on vasakpoolne liiklus ja Kata pidi ette istuma, nii ta siis läkski ilusti esiistmele, ainult et juhi kohale:D. Nalja sai, taksojuht naeris ka südamest:). Magama saime 01.30 kohaliku aja järgi. Hostel suht ok, administraatorid väga lahked ja abivalmid. Saime neljase toa naridega. Mina ronisin ülemisele. See jääb meile kaheks päevaks uueks kodus. Reisi vältel kutsusime oma hosteleid kodudeks ja autot sõitvaks koduks. Esimene päev seljataga, kõik õnnestus isegi liigagi hästi, eks näis mis edasi tuleb. Isegi mina magasin suht normaalselt. Linna müra polnudki väga kosta ja voodi natuke krägises. Loodan, et öösel Katale kaela ei saja:D

Elus ikka:)

2008-08-08T19:00:00.004+03:00

Mõned on juba uurinud, et miks pole uusi sissekandeid jne. Igatahes olen elus, vahepeal oli natuke keeruline aeg ega tahtnud väga midagi kirjutada. Eks peab tagantjärgi tasa tegema:)

Hetkel väike ärritus. Kõigepeal, kuidas saab keegi üelda, et Naised on nagu parkimiskohad. Head on juba võetud ja vabad on mõeldud vaid invaliididele.
Need vabad pole veel leidnud seda õiget, ega taha mõtetutele oma aega jne. raisata. Inimene, kes nii mõtleb ja ütleb on ise üks "invaliid".

Ja teine asi, mind ei saa omada, osta, müüa ega vahetada! Olen ise enda oma. Igatahes see facebook on kohati suht kahtlane koht.

Nüüd juba helgematel teemadel:)

Et siis kevadel said BA õpingud edukalt läbi (kiitusega) ja sügisest MA. Ma küll esialgu ei kujuta ette kuidas seda aega jagada, töö, kool ja eraelu. Reedene kaheksani kestev kool küll väga meelitav pole ja laupäev tõotab samasugune tulla, kuid saab hakkama. Eks siis sügisel selgub kuidas asi minema hakkab. Võõraks ei tahaks küll teile jääda:( Aga jah, kui muud üle ei jää, siis vaadake mu pilti:P

Iga inimene on erinev ja just see teebki elu huvitavaks ja mitmekesiseks. Iga inimene on juba sündides isiksus oma iseloomu ja olekuga, ülejäänud elu ülesandeks on saada vaid õnnelikuks sellisena kes me tegelikult oleme ja mitte sellena, kes teised tahavad et me oleks. Teiste ülesandeks on olla hoolivad ja toetavad, mida elu ka ette ei tooks.

Esmaspäeval ütlesin ühele sõbrale: "Järgmisel nädalal siis iirimale". Tema vastab: "Ikka ülejärgmisel, ära hirmuta!" Ja lõpuks jõudsime järeldusele, et ikkagi järgmisel:D Tõeti, meie üle poole aasta planeeritud reis on peagi kohal. Ootused on suured ja elevus sees, läheks kohe kui vaid saaks:) Auto olemas, ööbimine korras, eeldatavasti peaks kõik ilusti minema, aga jah. Nagu öeldakse, krissuga juhtub alati midagi:P elame näeme:D See vasakpoolne liiklus on küll natuke hirmutav, aga saame hakkama. UBS saab alati hakkama, nutame ja saame:) Süda jääb ainult valutama, kuidas teistel läheb kes mahajäävad, aga meil telefonid kaasas ning saab ühendust hoida..

Kui mitte enne, siis reisimuljeid saab siit mingi aeg lugeda:) Võibolla isegi sama põhjalikult kui Hispaania omi:) loota ikka võib:P

Krissu

Rahul

2008-04-06T19:52:00.002+03:00

Jälle siis üks nädalavahetus seljataga. Kuigi on palju teha, eelkõige just kooliasjadega seotult ja paberimajandus on üle pea kasvanud, on ometi tunne hea üle pika aja ja muudkui lõõritaks laulda:D Ei tea kas on kevad pähe lõõnud või on asi muus:) On mida oodata ja suvi on peagi käes:) Sai täna ka kinos käidud vaatamas Narride aare, hea film:) ja selle põhjal ütleks, kas nii blonde inimesi kui selle filmi Gemma on tõesti olemas? aga naljas sai:D N: kas mered on omavahel ühendatud?

Nüüd siis vaja kooli asju edasi teha. Igatahes kõigile kõike paremat ja nautige ilusaid ilmu:) ja mõte, mille ära õppisin, iga hetke, mis rõõmu teeb, tuleb nautida, sest miski ei kesta igavesti..(kuigi võiks:P)

Peapidi pilvedes ja unistuste maal nagu tavaliselt:)

Märts:)

2008-03-22T20:11:00.002+02:00

Pole enam siia ammu midagi kirjutanud ja oli juba nurinat, et mis toimub:) Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli madalseis ja polnud tahtmist kirjutada. Igale langusele järgneb tõus nagu mulle öeldi, ootame ja vaatame:)

Igatahes praktika on läbi:D ja sel nädalal olin oma laste juures tagasi:D. Oma rühm on ikka midagi muud kui need võõrad lapsed. Väga kodune oli. Sain ka uudise, et mind pannakse laula, eks näe kuidas mu soolo läheb:)

Sai natuke mune värvitud ja heegeldatud. Avastasingi kui mõnus on tegelikult käsitöö:) ja õhtul jalutades oli ilm nii mõnus, lumine:) Kevad kohe mitte ei taha tulla:)

Järgmisest nädalast algab täispikk graafik, eks näis, kaua niimoodi vastu peab:)

Aga tagant järgi ilusat kevadet ja häid pühi!

On see võimalik?

2008-02-20T18:36:00.002+02:00

Pole enam kaua siia midagi kirjutanud.
Kõigepealt, siis, et inimene, keda sa arvad üsna hästi tundvat võib sellise prohmaka panna, et tahtmatult tekib küsimus, kas ma teda üldse tundsin, kes ta selline üldse on ja kuidas ometi õnnestus mul temaga üldse kohtuda? Nagu keegi ütles, kergem on mitte hoolida.

Juba kolmandat nädalat praktikal, tahan oma lapsi tagasi!!! Tegelikult midagi hullu polegi, aga kui oled juba oma rühmaga harjunud on teises rühmas olek nagu sissetung, mina neile võõras, tulen ja lähen, nemad mulle jne. Loodan et kunagi need tädid seal praktikakeskuses saavad aru, et kui inimene töötab juba kuskil lasteaias võiks lubada tal ikka seal oma praktika ära teha.

Orkester on jälle hoos:) Esinemine ja veel mikrofonidega, et siis tulge meid pühapäeval vaatama:) ja plaksutama;)

Jään ootama sooja suve:)

???

2008-01-29T20:17:00.000+02:00

Inimesed lihtsalt ei kao, kuskil nad peavad ju ometi olema? Loodame parimat ja jääme uudiseid ootama. See ei ole üldse loogiline ja nii ebaaus.

Kriiks

2008-01-24T18:17:00.000+02:00

Ei tea, mitu korda peab sama viga tegema, enne kui õpitakse. Eks ikka vast niipalju, kuni kohale lõpuks jõuab. Võiks ta siis ainult rutem jõuda.

Peale selle, et asjad jamad on, tuli veel ka kurb teadaanne, loodan parimat, et ma oma kallist vanatädist ilma ei jää, aga see lootust üliväike..

Veidi lasteaiast: kas vanemad üldse ei mõtle? panevad lastele kätte õhukesed sõrmikud talvel, mil lapsed kelgutavad, lõpuks tuppa tulles on lastel käed punased ja õues kurdavad et külm on ja ka muud riided on liiga õhukesed, mütsid mis peas ei püsi jne. Lapsele järgi tulles on esimene küsimus, et kas õues käisite? Ja kui laps nohuseks/köhaeks jääb, öeldakse, et pole kuhugi panna ja tuuakse lasteaeda. grrr see võtab tuju ära! Kusjuures on lapsevanemal alati õigus ja sina oled see "loll" kes midagi ei tea. Õnneks on ka mõistlikke vanemaid:)

Kuna asjad pole kiita, siis olen pisut rahutu, ärritunud ja emotsionaalne.

Uus aasta!

2008-01-01T19:24:00.000+02:00

Head uut aastat kõigile!

See vanaaasta õhtu oli igas mõttes meeldejääv:) Uues aasta võtsin vastu hoopis Jüris, kus vaatamata lumele oli väljas väga ilus ilutulestik:D Jah, ma tõesti käisin õues rakette vaatamas:D, kes ei usu küsigu pealtnägijalt:) Meeldiv üllatus oli teisipäeva hommikul avastada lumi:D, lumememm jäi küll ainult tegemata, selleks poleks lund jätkunud, aga küll jõuab veel:)

Ahjaa, teed on nüüd libedad, et siis liigelge ettevaatlikult:)

Jõulud

2007-12-24T10:29:00.000+02:00

Vahepeal läks elu kiireks ega jõudnudki midagi siia lisada, vast andestate:) Teen selle kunagi tagasi:) Igatahes ILUSAID PÜHI JA HEAD UUT AASTAT!!!

Doktor ai valus on..

2007-12-12T14:05:00.000+02:00

Keegi ütles minu kohta, et Krissuga juhtub alati midagi. Ja tõesti on see tõsi. Et siis esmaspäeva õhtul hakkas selga valutama, teisipäeval vedasin end hambad ristis kooli ja siis hakkas jalg valutama ja kolmapäeval lõpetasin arsti juures, kes pani sinisele lehele ja valuvaigistid peale. Pidid 5-6 päeva pärast möödas olema, pöidlad pihku:) Lollimat aega ei anna otsida, koolis eksamid ja lasteaias jõulueelsed ettevalmistused. Aga saab hakkama. Nii totter on lihtsalt olla sellises abitus olukorras kus kummarduda ei saa, riidessepanek on omaette nähtus ja jalanõude panekust ei räägigi.. Nagu laulus - ei saa istuda ega astuda. Aga samas, pole ka midagi hullu, saab siis sellise kogemus ka, ma siin juba olen leiutanud erinevaid viise kuidas asju kätte saada, ilma et silme eest mustaks ei lähe:P

Soovitati hakata käima ujumas ja teha võimlemisharjutusi. Kes tuleb minuga koos ujuma?

Kui keegi võtaks selle valu ära, luban et hakkan korralikult kõhu ja seljalihaseid treenima.

Kahtlane päev positiivse avastusega

2007-11-28T20:07:00.000+02:00

Alustab siis algusest. Kõigepealt sai joogas teada, et mul tuleb veel üks jooga puudumine tagasi teha, kuigi viimane kord öeldi et kõik on ok. see tähendab jälle õhtust Mustamäel viibimist, hea et vähemalt ei pea Sakku veel õhtul tagasi tulema, aga asjal on ka hea pool, näen oma kallist sõpra:D

Siis lõuna paiku taheti mind Viru ülekäigurajal autoalla ajada. Ehk siis autojuht laskis ühe tänavat ületanud inimese üle (tuli vastaspoolelt) ja ta ei pannud mind tähele ning hakkas sõitma just siis kui ma olin tal täpselt auto ees, õnneks sai ta piduri õigel ajal alla, väga napikas oli.. Autot juhtinud naine oli ise ka väga ehmunud. Aga see selleks. Ma vist õnne tähe all sündinud, või valvab keegi mind seal kõrgel. eelmisel aastal pääsesin napilt jääpurika kukkumise eest lagipähe (see oli ikka vähemalt meetrine purikas nii et jah..).

ja õhtul positiivne avastus, kui kunagi kulus kolm aastat siis nüüd pisut üle poole aasta:D mitte et kõik veel läbi oleks aga suur samm tehtud:D

Ja veel see pisike käeke.. nii armas oli ta:D aga sellest kunagi tulevikus.

Peab jätkama nüüd oma lõputööga:)

Ime

2007-11-21T19:25:00.000+02:00

Maailma sündis üks pisike päiksekiir:D

Milleks on vaja parimat sõpra?

2007-11-17T19:05:00.000+02:00

Dialoog, ei ole täpselt meeles aga point küll.

A: "Ma ei taha, et sa mu pärast muretseksid"
B:" Parimad sõbrad ongi selleks et su pärast muretseda, see on nende töö."
A:" Aga täna ma annan sulle vaba päeva."
B: "Parimatel sõpradel pole vabu päevi."
A: "Aga sellisel juhul lasen ma su sellelt ametikohalt lahti."
Ja hiljem anti see tiitel tagasi koos tänutundega:)

Küll on hea, et selline jutt parimaid sõpru ära ei peleta ja nad pöörduvad alati tagasi:) (vähemalt peaksid). Mida me küll ilma sõpradeta teeksime?

Tartus

2007-11-10T14:19:00.000+02:00

Käisin siis Tartus oma lõputöö jaoks ankeete jagamas. Õnneks tänu heale ettevalmitustööle laabus kõik ilusti. Printisin eelnevalt hunniku kaarte välja ja kirjutasin hoolega bussiaegu. Vaene printer ega 720 lehe väljaprintimine ei ole naljaasi, loodan et ta kunagi andestab mulle:) Tartu on küll palju mõnusam kui Tallinn, kuid Saku on ikkagi parim:) Muidu oli väga tore, sõita Tartu lähiümbruses ringi ja inimesed oli üldjoontes sõbralikud ja bussijuhid abivalmid. Üks bussijuht küll käitus ühe pensionäärist sõitjaga ebaviisakalt, vana inimene ju ei näe hämaras hästi jne. oleks võinud ikka veidi aidata küll ja pealgi oli bussijuhiks veel vanem härra, aga sõitis bussi rallit mis hirmus:) lasteaiad olid toredad ja suured tänud neile. Mul teema vist kohutab inimesi ja nii ütlesid ligi pooled lasteaiad ärad, kui kuulsid mis teemal teen, aga õnneks sain valimi ikka valmis ja esimesed ankeedidki ootavad analüüsimist, esilagu on neid veel küll vähe aga peagi üks suur uputus ja ma tõesti ei tea kes nendega tegelema hakkab, sest mina lihtsalt ei oska. Aga see selleks.

Tagasi tulles jäi rong ühte peatusesse pooleks tunniks seisma, kuna olin esimeses vagunis, siis kontrolör ütles, et teede remonditõttu seisame siis ja keegi ei oska öelda, millal edasi liigume. Minul polnud hullu, aga üks naine pidi edasi Moskva rongile minema, tema oli küll paanikas, et mis nüüd saab. Õnneks saadi kokuleppele, et Moskva rongiga võetakse ühendust ja naine läheb peale Tapalt, et siis vast ikka jõuab. Loodan et ta jõudis:) Aga ühistransport on põnev, kohtub igasugu erinevate inimestega. Mu kõrvale potsatas noormees, kel oli süles puulaastud ja nagu ta mulle rääkis, teeb ta nendest viiruki alused ja kõrvetab kaunistused peale, väga kihvt. Värske puidu lõhn on nii mõnus. Tuligi meelde kui sain ühe puust eseme, mis lõhnas nii hästi, paraku on praeguseks see lõhn läinud, kuid ese alles ja hea ettekujutuse korral tunneb seda lõhna siiani:D Tänud;)

Tahaks tänada ka lahkeid võõrustajaid, kes mind hästi vastu võtsid. Voodi oli väga mõnusalt suur ja patju palju. Kuigi ega ma magada ei saanud, sest võõras kohas miskipärast ma lihtsalt ei maga, aga see on juba minu kiiks.

Reede õhtul sai käidud siis ka sünnipäeval. Grämmy sai aasta vanemaks, käisime siis nii sünnipäeval kui ka soolaleival. Väga mõnus elamine neil seal koos suure vannitoaga:D Öösel siis kahe paiku sai magama ja hommikul tõusin peavaluga, käisin rongi ja marsat pildistamas ja nüüd peaks hakkama kooli asju tegema, aga vahest lihtsalt asjad edasi lükata ja võtta sinine leht (tartus sai pisut külmeteda, kuna ilm oli seal vesine ja saapab lasksid vett läbi, said jalad märjaks) ja loota et päris haigeks ei jää. Igatahes nagu hispaanlased ütlevad, manjaana:D ja nagu õde : kui asjad ülehomseks edasi lükata, saab kaks vaba päeva:D

Päikest!

Unetus

2007-10-31T14:43:00.000+02:00

Milleks on tarvis öösel magada? Selleks, et kahtlaseid mõtteid ja ideid ei tuleks. Peaasi, et neid täide ei vii. Siinkohal peaks keegi mulle vist mõistuse taas pähe panema;)

Barcelona, reede (viies ja viimane päev)

2007-10-31T14:31:00.000+02:00

Täna siis viimane päev. Just siis, kui olen juba harjunud selle öö läbi kestva liikluse ja ehitusmüraga akna taga. Saial pakkis esimesena ja tal jäi pisut ruum puudu, lubasime Kataga, et kui meil rumi üle jää, siis mahutame ka tema asjad. Loodan, et minu asjad mahuvad ikka ära. Ja nagu selgus mahtusidki ja lennujaamas minu suureks üllatuseks oli kott isegi kergem kui minekul, see on see kui vedada kaasa kodumaa toidukaupa, mis kuluksid marjaks ära. Siinjuures tasub märkida, et leiba Hispaanias pole, kuigi saiavalik on lai. Kata pakkis ka oma asjad ära ja võttis saiagi kraami. 11.34. akna taga käib vilgas elu: mürin, sireenid, kopsimine. Barcelona – linn mis eales ei maga ja õhtuti nii ilusti särab:)

17.32 Oleme lõpuks lennukis. Kokkuvõtvalt siis meie päevast. Peale pakkimist tegime viimase ringi veel Barcelonas. Kuna aga täna on Hispaanias pühad, siis on enamus poode kinni. Peale linnaskäiku läksid teised Margoti juurde, mina aga suundusin jälle eileõhtuse miljonivaate juurde ja tegin mõned pildid veel ja talletan vaate mällu.

Eskalaatorid seekord töötasid, aga mina neid vapralt ei kasutanud. Arvasin, et jään ajaga hätta, aga jõudsin isegi enne kokkulepitud aega Margoti juurde tagasi. Peagi hakkasime ka lennukipeale minema. Algul pidime metrooga rongijaama minema, aga kuna siis oleksime pidanud palju treppidel ronima, siis otsustasime jala minna.

Lennuki peale minek ei möödunud viperusteta – kata mõõk. Andsime oma pagasi ära ja Katale öeldi, et ta võib mõõga lennukisse sisse võtta (üsna õrn) ja nii me siis olime rahulikud, ütlesime Margotile head aega ja suundusime lennukile. Mina ja Sai saime ilusti üle, aga Katat ei lubatud mõõgaga üle. Tema mõõk kisti paberist lahti ja ta saadeti uuesti pagasit andma ja ta pidi uuesti pakkimise eest maksma. Selline asi rikub kõigi tuju. Lennuk väljus hilinemisega ja enne lendu tõusmist tegi lennujaamas ühe mõnusa tiiru mööda maadJ mõtlesingi, et nüüd sõidamegi niimoodi koju tagasi. Seekord õnnestus mul saada koht akna alla ja vaade oli väga hea:D Pilved olid fantastilised, hüppaks aga sisse, aga kaine mõistus ei luba seda teha.

Lennuk pidi algselt jüudma Tallinnas 22.50, aga kuna meie väljasõit hilines ja tuul oli vastu, kuulutati, et maandume 23.30, aga ka see võis vastavalt asjaoludele muutuda. Peaasi et lõpuks ikka koju saame, olgu siis hilinemisega või mitte. Kui Barcelonasse minekul oli välja miinus 44, siis tagasi tulekul miinus 50 kraadi. Eestis olevat olnud külm ja vihmane ilm, kõigest neli kraadi sooja. See saab küll paras šokk olema, et soojas külma kätte, aga elame üle :) Peaks vist Barcelonasse tagasi minema:P

Nii meie reis kulges, kui midagi huvitavat meenub, kirjutan hilinemisegaJ

Et siis järgmine reis on…?

Barcelona reis, neljas päev (neljapäev)

2007-10-15T19:32:00.000+03:00

Taaskord iseseisev päev Margotita. Läksime City Tours bussiga sõitma ja tiirutasime niimoodi mööda linna ringi. Nii saab väga hea ülevate, aga siit moraalteistele, minge sellega esimesel päeval sõitma, sest piletiga antakse kaasa ka väike raamat, milles on sooduskupongid ja nendega säästab üsna palju. Meie jaoks oli juba hilja, kuna me olime kohad juba läbi käinud, aga enda oma anna kursusekaaslasele, kellel see reis vee ees, vähemalt on kellelgi sellest siis kasuJ Jõudsime teha tiirud sinise ja punase bussiga. Ilma on jahe ja tuuline ning ujumine jäi ära.

Käisime Güelli pargis, kus oli väga ilus nagu omaette maailm:) Täna oli juba tunda, et pikalt koos olles tulevad väikesed ragistamised sisse.

Õhtul:

Miks jääkarud ei söö pingviine? Sest pingviinid elavad Barcelona loomaaias ja jääkarud tallinna loomaaias.
Ma ei pese iga päev pead, aga kaenlaaluseid küll.

Tähistasime Saia sünnipäeva tagant järgi. Alkoholil on huvitav mõju, mis kõik välja ei tuleJ Käisime veel Margoti kodu lähedal asuvat muuseumi vaatamas. Oli seal alles palju treppe:D ja loomulikult eskalaatorid enam ei töötanud, samuti purskaevud. Aga see ronimine oli seda väärt, vaade oli väga ilus, terve linn oli tuledes ja need mäed seal taga, nagu öeldi, see on miljoni vaade.D

Üles minnes istus üks kamp treppidel ja üks neist tuli meiega rääkima. Kutsus meid peole (sünnipäeva peole), kuna aga meil oli täna viimane päev, siis ütlesime ära. Käisime siis üleval ära ja tagasi tulles, tulime kaugematest treppidest, et siis mitte nendega uuesti kokku põrgata, et ei peaks uuesti ära ütlema. Kuid seesama noormees nägi meid ja tuli taas me juurde ja kutsus uuesti. Lõpuks andis Margot talle oma maili aadressi, et siis saadetakse talle infot toimuvatest pidudest. Väga lõbus oli vaadata, et ta oli eestist nii huvitatud ja Margot muudkui seletas talle. Ma pole vist varem maininud, aga margot valdab seda keelt suurepäraselt, nii soravalt jne. :D

Barcelona reis, kolmas päev (kolmapäev)

2007-10-14T18:01:00.000+03:00

Täna tõusime üsna hilja, me Kataga kella üheksast ja teises toas magavad Sai ja Margot poole kümnest. Sõime korralikult hommkuks putru ja siis õnnestus meil teel pagaripoodi saada margid:D Kata ostis juba ise ja oli väga rõõmus ja uhke, et sai ISE hakkama ja temast saadi aru:D. Traditsiooniliselt tegime siis päevaks omale võileivad kaasa ja suundusime turule, kus oli lai valik puuvilju, liha ja kala (peale toidukraami siin muud ei müüda, erinevalt Eestist).

Siin oleks ka viimane aeg kirjutada ka liiklusest. Kui ühistranspordi süsteem on väga hea, siis liiklus on paras õudukas, sellised napikad et täitsa ime, et igal nurgal mõnd liiklusõnnetust ei ole. Väga palju on siin rollereid ja mootorrattaid, aga eks nad saavad seda endale lubada, me ju Eestis ei saa talvel rolleriga sõita ja nii tundubki see kohati mõttetu endale muretseda, kuigi tegelikult tahaksJ

Peale turu külastust läksime Barcelona loomaaeda. Nüüd on oluline mainida, et Margot läks kooli ja me jäime omapead. Saku Gäng vallutab linna:D, aga seda juba edaspidi täpsemalt:P Loomaaed on võrreldes Tallinna loomaaiaga väiksem, kuid paraja suurusega, et kõik saab ilma tüdinemata vaadatud. Loomad on väga vahvad ja meie jaoks üsna eksootilised, keda pole varem näinudki.

Loomadel on head tingimused, puuris on neil tegevust ja üldse jätab hea mulje, kuigi puurid võiksid olla suuremad, aga see on igal pool nii. Imetledes loomi märkame loomaaia rongi, mis hakkas just liikuma, kihutasime järgi ja hüppasime peale. Olles rõõmsad oma peale saamise peatas juht rongi ja hakkas kõva häälega seletama ning näitas, et me maha läheks. Läksime siis pettunult maha ja arutasime, et miks siis ometi maha aeti. Pärast avastasime, et rongi pilet maksis 3 euri. See seletab asja. Loomaaia pileteid ostes anti meile veel mingid piletid ja me arvasime, et see rong on tasuta, nüüd siis teameJ Loomaaias olid ka rohelised (verde) elektriautod, kuid nende rendi hind oli 20 eurot tund, jäi see siiski ära, meil jalad ka allJ

Loomaaias tahtis Sai joogiautomaadist cocat, aga masin ei tahtnud talle anda ja andis järjepidevalt raha tagasi ja korra võttis vist suurest vihast 0,5 eurot ära. Siis proovisime teisi automaate ja ükski ei andnud ning lõpuks Sai loobus. Meil Kataga väga lõbus, aga vesi ongi tervislikumJ.

Loomaaias lollitasime ja rääkisime kaamelist ning siis kostist äkki: „Kas te jõehobut tahate näha?” see oli üks perekond, kes oli meiega sama lennukiga lennanud. Ja see pani meile piirid peale, muidu oli nii lihtne, keegi nagunii meist u ei saanud, saime vabalt rääkidaJ

Ja siis nüüd minu kirg – delfiinid. Meil õnnestus näha nende showd, mis oli fantastiline. Tegin sellest mitmeid video klippe. Taasavastatud kirg- nüüd aga tuleb sellega midagi ette võtta ja hakata asju uurima. See oleks täiesti töö hingele.

Ja nagu alati, suurelt ja uhkelt välja kuulutatud albiino gorillat me ei näinudki, mis pidi olema ainuke selline Euroopas. Nägime ainult pilti. Kata kahtlustas, et see looma on läinud juba pilveriiki, kuid turistide meelitamiseks ikkagi kuulutatakse.

Õhtul käisime veel mererannas. Rand oli üsna must, palju konisid maas, aga vesi oli nagu supp. Hispaanlaste nö. talvel on soojemgi vesi kui meil Eestis suvel. Mõtlesim, et kui homme õnnestub, tuleb siis siia ujuma. Käega kividelt vett katsudes tuli suur laine ja nii said ka jalad mõnusalt märjaks, nii et on peaaegu nagu juba ujumas käidud:P

Mõned huvitavamad juhtumid

„Krissu, ma olen sind alahinnanud” See ei käi siia konteksti, kuna see inimene kes seda ütles, tunneb mind, aga sellega tekkis üks teine mõte, et andke ometi inimestele aeg, et te saaks teada, kes nad ometi on, mitte ei tee järeldusi kohe alguses, esimene kord läheb alati aia taha ja pealegi nagu öeldakse vähkide kohta, teevad nad alati esimese käigu tagasi ja alles siis edasi, kui leiavad et see on turvaline ja on kohanenud. Aga see selleks.
Hispaanias oli üleujutus – ujutas üle minu ja kata jaladJ
Loomaaias ei näinudki LumehelbekestL

Barcelona reis, teine päev (teisipäev)

2007-10-14T17:44:00.000+03:00

Ärkasime kell üheksa. Katal õnnestus vannituba üle ujutada:) Sõime hommikuks helbeid ja suundusime pagaripoodi, uskumatu et seal on pagaripoed, mis on omaette nähtused, hmm milline hea lõhna seal onJ Lähed hommikul ja ostad omale vastvalminud krõbeda saia, mis on imehea:) Otsime lõunaseks eineks saia ja võileivakatet ja tegime kodus need valmis. Plaanisime küll algul minna 10.36 rongiga, kuid selle peale ei jõudnud, siis läksime tund aega hiljem, et sõita Montserrati mägedesse, kus on klooster milles elavad mungad. 11.52 Peale 17 minutilist maa all sõitu, saime nautida läbi akna Hispaania kaunist loodust. Hispaania on kõrkjamaa, seal on kõrkjad nii kõrged:D

15.32 Istume mägedes ja sööme šokolaadi. Peale rongist mahatulekut käsime kloostris ja kirikus kus ootasime järjekorras ligi pool tundi, et saaks üht muna silitada, et soovitud soov täide läheks. Soovi ei tohi avaldada, muidu ei lähe täide, eks näis kas ka täitub:P.

Peale seda läksime vaateplatvormile ja sõime oma kaasavõetud einet, mis sai nimeks Võileib vaatega, sest see vaade oli fantastiline, mäed ümberringi, nii värsked, puhtad ja võimsad, silm puhkas. Peale seda käisime ka funikulööriga sõitmas ja selletõttu saime nautida vaadet veelgi kõrgemal. Krissu (ehk siis mina) tõmbab skorpione ja gorillasid ligi:P. Siin istudes on vaade samuti fantastiline, pistaks taskusse ja võtaks kaasa:P (kahjuks ei mahu vist ainult ära, vähemasti ei lastaks sellega üle piiri, aga samas pole kuskil kirjas, et mäge ei tohi kaasa võtta:P).

23.00 Peale mägedes käiku tulime koju ja tegime suppi. Peale seda läksime veel linnapeale kolama. Katal õnnestus üks kena mõõk saada. Sai tahtis ka mõõka, aga ei leidnud sobivat. Müüjad muudkui pakkusid ega jätnud Saia rahule. Eestlase temperament, tahab ise vaadata ja uurida, mitte et keegi seiskas su kõrval ja muudkui pakkuks. Praegu Margot uurib meie homset päeva, mida me siis teeme. Mina kirjutasin kaardid valmis, kui marke ei õnnestunud saada, kummalisel kombel olid kõikides kohtades, kust küsisime margid otsas. Peab siis homme edasi otsima, olen piisavalt kangekaelne, et mitte alla anda:). Jääme ootama homset põnevat päeva.

Barcelona reis, esmaspäev (esimene päev)

2007-10-13T19:10:00.001+03:00

Ongi siis käes meie oodatud reis Barcelonasse. Lennuk väljub 12.25, aga lennujaamas oleme juba 2 tundi varem, et kõik asjad sujuksid. 11.28 istume lennujaamas ja kinnitame keha, et reisiks ikka jaksu jätkuks. Ikka veel ei usu, et varsti oleme Barcelonas.
11.32 veel on jäänud kõigest 1h ja 13 minutitJ. 11.35 Loodan, et meie pagasiga on kõik hästi, mõned asjad kotis on asendamatud. 11.43 tuli meie juurde üks naine ja me andsime talle oma maili aadressid, kuna ta tegi küsitlust Estonian airi teemal. Lennujaamas oli võimalik ka netti kasutada ja Sai oli 11.51 netis juba teist korda (ei tea, kuidas ta terve reisi ilma netita vastu peab). 12.00 HISPAANIKA:D, lennukile minekuni veel 15 minutit. 12.15 Krissu: „Meie lennuk vist tuli!” hüppas püsti ja jooksis minema:P Kell 12.18 lennukist pole ikka veel mingeid märke. 12.20 läheme vaatam, et mis toimub ja tuli välja, et lennukile pääseme hoopis busside vahendusel ja nii algas meie reis bussisõiduga. Kell 12.36 oleme kõik lõpuks lennukis. Kata ja Sai läksid kohe lennukile, mina aga tegin enne eemal ühe pildi meie lennukist, is loodetavasti viib meid ikka ilusti kohale:)

Bussil, mis meid lennukile viis oli silt, Welcome to estonia, aga oleks võinud ju ometigi olla Goodbye Estonia, sest meie ju läksime eestist äraJ. 13.00 oleme pilvedes ja teeme hoolega pilte, nii vahva vatt:D

Otsisime hoolega sakut, aga paraku ei õnnestunus leida. Lennukis anti meile ka infot, väljas on -44 kraadi, kõrgust 10,3 km ja kiirus 715 km/h. Barcelonas pidi olema ilus ilm, 21 kraadi sooja, mõnus:D

Jeg har beder mates, er blidt bedre defensivt og er litt klokere, mener selbakguttas. Te saate sellest midagi aru? Mina ka mitte, aga selles keeles ajalehte oleks võinud lennukis lugeda:) Lennukis pakutakse ka süüa, aga päris krõbeda hinnaga, eks need töötajad tahavad ka leivapeale vorstiJ

Šveitsi alpid on fantastilised, muud polegi öelda. Sinna meie järgmine reis vast viibki:P nii et hakkame varakult valmistuma.

Manndume Barcelonas, ilm on ilus ja niiiiiii soe, hea pikendus eesti suveleJ. Kalli Margotiga on kõik ilusti (kui välja arvata üht sinikat).

Sõitisme siis oma uude koju rongi ja metrooga. Sealne ühistranspordi korraldus annab eesti omale silmad ette. Sõidukites on uste kohal liinide joonised, millised peatused on olnud, millised tulevad ja milline on järgmine peatus. Viisime asjad oma uude koju ja käisime söömas. Õhtu demonstreeris Margot meile omale ostetus uusi riideid. Õhtul käisime poes ja ei leidnud piima. Lõpuks Sai küsis ühelt inglise keeles ja selletõttu ilmselt saimegi, sest poodi hakati kinni panema. Muidu oleksime oma hommikuse pudru pimast ilma jäänud.

Andsime Margotile ka ülisalajase pagasi kätte (top secret) koos pehmendustega:P

Tänase päeva juhtumid:

„krissu, sa oled nii armas” (öeldud blondiinsuse peale).

„Sa ei olegi trukimees!”

„Asetage mikrofon ninasõõrmesse”

Enne reisi

2007-10-07T22:26:00.000+03:00

Polegi vahepeal midagi kirjutanud aga mõned märksõnad:
Inimesi ei saa usaldada (vähemalt mitte kõiki, aga ometigi tahaks oma lähedasi usaldada), kui kurb see ka ei oleks. Samas on mõni sõber nii vahva, et pistaks taskusse ega laseks kunag lahti:) peaks vist nüüd oma sõbrakesed taskust välja laskma õhku hingama:P
krissu ja aruvtid ei sobi kukku, üritasin täna oma osa grupitööst teistele saata, kord ei lähe kohale siis veel üks jama ja kõige tipuks kui saadab failid, siis on need tõhjad, grrrrrrrrrrr! Aga lõpuks sai saadetud (ma loodan vähemalt), vastasel juhul ma vist eksamit teha ei saa ja siis jääb kool lõpetamata ning siis olen ma ilma hariduseta jne. tegin kõik ettevalmistused reisiks ära, suht laibaks võttis aga nüüd on tehtud ja võib rahuliku südamega reisi nautida:D
ja kui Kata ennustus ei lähe täide, siis tulen ka tagasi, muidu aga, jään vist sinna:P

Näeme kullakesed, peale reisi põhjalik kirjeldus sellest:D
Päikest teie südamesse!

Natuke nalja

2007-10-07T22:20:00.000+03:00

Silte Eesti kaubandusest:

Keraamiline kohikann

Kakakoivad

Suitsu sea kotid

Koomavastane sampoon

Kreekäpali tort (kreeka pähkli)

Mood ja kondoom (Moet & Chandon)

Importnaistenahast käekindad

Allhinnatud naiste dressid

Pähklikoore jäätis

Külmutatud kakaplgad

Jämesool (müüdi soola)

Seefiir Kapuutsinom (capuccinomaitsega sefiir)

Kuumsuitsu loheribi (isegi lõheribi on veider toode)

Kuivatatud särk (kalaletis)

Keskturu kioskis müüs venelannast müüja mõni aasta tagasi kondiitritoodet "Napoleoni kübar". Sel oli hinnasilt kirjaga "Napoleoni kääbu". Sõna "kääbu" oli hiljem õigemaks parandatud ja lõpptulemus - "Napoleoni käbu".

Seapraad Küpse tussukas (hiljem parandati "Seapraad KüpsetusSukas")

Ameerikast saabunud kiri aadressiga "Lääne-Nikumaa"

Neeru oad (kidney beans = aeduba)

Suitsupask (suitsutatud seapõsk)

Laima hõbedase ümbrisega assortiikarp "LAIMA HäBE"

Meestemasinal kootud kampsun

Hapuhoor

Seapraad loomalihast

Neljaviljapuuder

Portsjonkaka (kassatsekil pärast 1 portsjonilise kakaopaki ostmist)

Piibulehe lõhnaga rulldeodorant

Kehakaal (Mustamäe Prismas müügil)

Peedi-küüslaulu salat

ACE Genital (kaubaks oli Ace Delicate)

Õuna-kabatski püree

Brelok jaanes (see oli jänesekujuline karvane võtmehoidja)

Õunad "Triibu" (tegelik sort oli Treboux)

Keemilise puhastuse tsekk: "Jope, sinine, ka putsi ääres karv."

Menüüs: oina munad - väga head, tervendavad naiste orgasmi ( tegelikult oli mõeldud organismi)

Värske lesk (kalaletis)

LITSID KOGU PERELE SAKSAMAALT (JALATSIpoe aknal)

Tussikeel "Palmolive"

Juuksevärvi õpetus: "Proovi värvi ühe ruutmeetrisel peapiirkonnal"

Tuleauk (kalaletis)

Elustav sampoon

Kiimavastane sampoon

Jätk

2007-09-20T19:56:00.000+03:00

Veel toredaid pilte, ehk siis parimad asendid voodis:D

Pilte, ehk siis kuidas peaksid olema asjad, et need oleksid naistele meelejärgi.

2007-09-10T19:48:00.000+03:00

So true:D

Lihtsalt

2007-09-09T20:00:00.001+03:00

Ja rohkem polegi öelda:D

Õhtul

2007-09-09T19:13:00.000+03:00

"Me kõik allume ettemääratusele. Kuid peame käituma nii, nagu ei alluks, sest muidu heidame ahastuses hinge." Philip Pullmann raamatust Kuldne Kompass lk.277

Home alone

2007-09-09T11:01:00.000+03:00

Vahelduseks on nii mõnus olla üksi kodus. Keegi ei siiberda ringi, kõik on enda päralt. Teed mis tahad ja millal tahad:) Ainult tuleb arvestada oma pisikese sõbraga. Kujutan ette, et nii nädalakese peaks vast vastu, aga kauem küll mitte, siis hakkaks see üksindus vist halvasti mõjuma. Nüüdki oli juba mõnel hetkel üksik ja mahajäetud tunne. Pole harjunud üksi olema, alati on rahvas majas:)

Öeldigi, et kuidas nad jätavad mu üksi ja ise sõidavad ära. Aga kes oleks siis mu kodused tööd ära teinud ja ankeedi koostanud? Ikka peab ise tegema:) Aga jah, see üksiolek tuleb ikkagi kasuks ka, saab kuidagi asjad selgeks. Eks ma võtan kellegagi ühendust, kui üksiolek hulluks ajab:P

Tüüpiline

2007-09-05T19:51:00.000+03:00

Võtsin omale vaba aineteks aeroobika ja jooga. Selle tarvis hakkasin täna linnas omale retuuse otsima. Algul ei leidnud ja siis lõpetasin kristiines, kus ühest poest sain. Algul mõtlesin, et kindalsti ei tahaks musta värvi ja pitsi ka ei taha. Aga arvake ära, milised ma lõpuks ära ostsin. Loomulikult mustad ja pitsiga:) Küll see oma sõnade söömine on magus:P selles poes oli küll ka hallid ka teisi värve/mudeleid, kuid ühed tumesinised, mis olid muidu ilusad, oli nii madala lõikega, et kui oleks need ostnud oleksid pidanud olema kas sama väravi aluspesu või siis pikk pluus, sest joogas oleks kindalsti mul pool peput väljas:) Ja sinna need jäidki. Aga olen rahul ka oma pitsiliste mustadega:)

Nüüd siis kõikidest loengutest ülevaade saadud ja lahtiseks jääb küsimus, et KES KOGU SELLE KODUSE TÖÖ KÜLL ÄRA TEEB? Aga samas, ega inimesed ei peagi vist öösel magama...
Täna lähen küll rahus südamega varakult voodisse ja ignoreerin seda:)

Hakkab jälle peale

2007-09-03T15:18:00.000+03:00

Täna siis esimene koolipäev. Vahva oli kursakaaslasi jälle näha:) Kahtalsed lood nende valikainetega, ajad ei sobi ja lõpuks ei saa valida ikkagi seda, mida tahaks. Üks hea loeng oleks fotograafia, aga see on mul vaba päeva keskpäeval ja sel päeval peaksin hoopis tööl olema ja nii jääki ära:(

Käisin jälle hommikul õppetoolis, neil oli minu nimi isegi meeles. Huvitav ka see on märgiks, et ma seal pidevalt käin ja nad on must tüdinenud või hoopiski nö. tunnustus. Igatahes oli asjaajajal mind hea meel näha ja andis mulle kaasa ka veel paberid, mis ma teistele edasi andsin.

Miks inimestel on kobeks ära minna?

Oeh

2007-08-31T19:51:00.001+03:00

Järjekordselt kogesin, nagu mu isiksusetüübiski kirjas, et minu vähemalt endameelest geniaalseid ideid ei taheta kuulda võtta ja paljudele on need üldse liiga keerukad, et aru saada. Vähemalt oli keegi, kes sai lõpuks asjale pihta (talle meeldis see:) ja saab asja temaga teoks teha. Nii et asi polegi päris lootusetu. Ma ei räägi ju liiga kiiresti, või räägin?

Nüüd vaatama kaksikuid ja kuuikuid:D

Kallamon

2007-08-30T19:54:00.000+03:00

Täna nägin üht sõpra, kes sõidab itaaliasse õppima ja ajasime pika jutu maha ja lõpuks kallasime ja ta rõõmsalt tõdes, et ometi inimene kellele meeldib kallada. ma vist ikka täitsa kalla ja kaisuloom:) Nurr selle peale:D

Aga see ilm on võimatu! Lasteaias panime oma lapsukesetele, keda ei olnud just vähe, õueriided selga ja siis kui jõudsime õues natuke aega olla, hakkas vihma ja rahet tulema ning pidime tagasi tuppa ronima. Õhtupoole sama lugu ja siis ei saanud üldse õues olla. Vähemasti õppisid lapsed taas omale riiete selga panemist, sest suvega on nad sellise asja küll ära unustanud. Huvitav, kas kodus kantakse neid kätel ja riietatakse algusest lõpuni? nad tegelikult juba suured lapsed ju. Samas aga tahavad vanemad, et nende lapsed oleksid nii suured ja tublid, et nad juba kolmeselt loeksid, kirjutaksid, mängiks pilli, tantsiksid jne. Nad üldse ei mõtle, et saadavad lastele nii segaseid signaale, et lapsed ei saa lõpuks üldse aru, mida neilt tahetakse. Ole suur, aga samas ole ka tita.

Kuna mul on külm ja ilmatõttu pisut kurb meel siis kallan teid kõiki soojalt:D ja soovin teile soojust südamesse;)

Miski pole igavene

2007-08-29T21:39:00.000+03:00

Philip Pullmannilt on tabav mõte: „Kui ollakse noor, siis arvatakse ikka, et kõik kestab igavesti. Paraku ei kesta”. Surma teemaga olen juba liiga tuttav ja see tutvus algas liiga varakult. Samas aga annab see hoiaku, et tuleb hinnata seda mis on antud hetkel ja elada nii, et see oleks nagu viimane, sest kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Ilmselt sellepärast mul ongi raske minna magama, kui on nö. lahtised otsad ja asjad lõpetamata, sest kunagi ei tea, kas on veel aega, et asjad korda ajada.

Samas, praegugi tahaks, et head asjad kestaks igavesti, aga paraku see lihtsalt ei ole nii, miski pole igavene, kuid lootus jääb. Nagu üks teine inimene on öelnud, et ära kunagi võta kelleltki lootust, sest see võib olla ainuke asi, mis talle veel jäänud. Aga siinkohal ei tohiks kindlaski ka õhutada ilmselgelt võimatut lootust, see teeks asja hoopis hullemaks.

Soovitus teistele, kuulake rahvatarkusi, neil on tõepõhi all. Siinjuures tänud sõbrakesele, kes mind hoiatas, kuid keda ma ei kuulanud. Omad vitsad peksavad (teinekord olen targem, loota ikka võib :P ), kuid peavad nad nii valusad olema? Kuid valu lõpuks kaob ja päike piilub taas

Päikest teile kullakesed ja suur kalla:D

Point

2007-08-23T20:55:00.001+03:00

Sain täna kaks väga head ja tabavat mõtet:

Vaprad ei ela igavesti aga ettevaatlikud ei ela üldse. Elus tuleb ikka riskida, oleneb ainult, millise hinnaga ja kas asi seda väärt on.
Ära kurvasta, et miski läbi on. Rõõmusta, et see üldse oli:) Seda võin kinnitada, et vähemasti minu puhul see nii on. Lõppud on alati kurvad ja raksed, aga kui suurem valu möödas, meenuvad head mälestused mis tahest tahtama toovad esile mõne muige, naeratuse ja miks mitte ka naeru. Seda lauset tasub öelda ka teistele, algul ei tundu see kül lohutavana, aga mida aeg edasi, seda õigem ja vett pidavam see on:)

Nii, nüüd tarvis kolleegile oma firmaroa retsep kirjutada:) Aga avalikult ma seda siiski välja ei anna:P

2007-08-13T19:13:00.000+03:00

Eile sai lõpuks ka sünnipäevaks kingitud lauamängu mängida. Olime varem seda Grämmyga mänginud, kuid siis vaid kahekesi ja siis ka mängisime pisut valesti, aga ka seekordne mäng tõestas, et see mäng on vahva:D Seekord ühines meiega veel üks mängija. Loodetavasti tuleb üks mängija veel juurde, siis läheb huvitavamaks ja saab siis võtta kasutusele ka mängu lisandi:)

Täna siis nägin oma nukukesi üle tüki aja. nad on nii suureks kasvanud:) mõni rohkem, mõni vähem. Väga tore oli neid näha:D ja leida, et mõned asjad siiski ei muutu, nuta või naera. Ma eelistaksin naeru läbi pisarate:)

Kuidas defineerida mõistet hea semu?

Päev maal

2007-08-11T18:44:00.000+03:00

Käisin täna maal, hommikul sai rullikatega jälle Kiisal käidud, väga mõnus:) ja siis rattaga maale kihutatud. Käisin tädiga rebase urge otsimas. Õiget kohta küll me üles ei leidnud, aga leidsime hoopis uue suure kivi juurest, loomulikult pidin mina ka kivi peale ronima ja vaade oli hea:D Seiklesime metsas, leidsime seeni, mustika lehti, aga mustikaid polnud. Mets oli väga ilus, pole ammu enam lihtsalt metsas lihtsalt käinud. Tänud tädile, kes viitsis mnuga kaasa tulla:) metsas kuulsime ka okste praginat ja sahinat, ehk jälgis meid seal üks valge sabaotsaga karvakera? Igatahes leidisme urud, mis oligi asja eesmärk:D peale selle on maal veel üks rebane, kes käib naabri kanu piilumas. Maal ei hakka kunagi igav seal on veel metssead, põdrad, hirved, vesirottid, muttid ... kas jätkan?

Pärast sai onuga niisama jutustatud. Teema sai alguse sellest, et meessoost tudengitele ei taheta kortereid üürida, eelistatakse naistudengeid. Arvatakse et need on korralikumad, aga kas ikka on? Ja lõpuks jõudsime jutuga sinamaale, ei tea küll kuidas, aga et tegelikult naistel polegi enam mehivaja:D Aga kui meie loogikat vaadata, siis ega tegelikult tõesti pole. Lohutus kõikidele üksikutele:) Võtke lemmikloom !Hmm aga mille nimel ma siis mässasin...?

Igatahes oli tore päev, nüüd aiamaale.

Leidub igasuguseid

2007-08-10T21:58:00.001+03:00

Olin täna tööl ja seal juhtus nii mõndagi. Hommikul rääkis kolleeg, et eile olevat kõigepealt üks oma meelest hästi tähtis ema öelnud eakamale pedagoogile, kes tema last korrale kutsus (laps tegi pahandust), et mida sa piiksud. Mida veel. Selle ema noorem laps on täiesti kasvatamatu, vanem õnneks pisut mõistlikum, karjuvad, hauguvad vastu, teevad pahandust ja teistele haiget, rääkimata veel suuvärgist ja sõnakuulamisest. Ise oma lapsi ei kasvata ega lase seda ka teistel teha. Siit edasi see eilne teema, et õpetajatele vaadatakse ülevalt alla ja õõnestatakse nende tegevust. Mina oleksin sellele emale küll üht-teist vastu öelnud. Teine eilne juhtum olevat olnud selline, et vanem helistas ja ütles, et toodagu tema laps aiast välja parkimisplatsile. Huvitav, mis ajast lasteaed veel sellist teenust pakub. Varsti helistavad vanemad ja ütlevad aadressi kuhu nende lapse peab viima, mida veel. Mina oleksin vanemale öelnud, et tulgu ikka ise oma lapsele järgi. Esiteks ei ole see õpetaja ülesanne ja teiseks, ei saa ta ju siis teiste laste juures olla ja kui midagi juhtub on ju pedagoog selle eest vastutav.

Täna siis tuli üks ema ja vaatas, et last polegi. Ma siis ütlesin, et isa viis lapse tund aega tagasi minema:) Suve algul oli selline juhtum, et isa küsis, et kus lapse ratas on? Esiteks, vastutab laps oma ratta eest ise, kus see on ja teiseks, ei tulnud poiss sel päeval üldse rattaga. Kui ma seda isale ütlesin, siis tuli tal jah lõpuks meelde.

Selliseid juhtumeid hakkate siit edaspidigi leidma :P

Täielik blondiin

2007-08-09T18:33:00.000+03:00

Miks käia keset palavat päeva rullitamas? Esiteks, selleks et selle kuumaga sellise idee peale tulla, peab veidi sassis olema, järelikult pole midagi kaotada. Teiseks on siis väga vähe inimesi liikvel ja mõnus on sõita kui inimesi vähe ja kolmandaks, mõnus päevitus on garanteeritud. NB! veepudel peab igatahes kaasas olema :) Igaühe enda otsustada.

Peale rullitamist läksin koju ja pärast tahtsin aiamaale minna, kuid kodu võtmed olid kadunud. Tuulasin kõik võimalikud ja võimatud kohad läbi. Arvake ära kust ma need lõpuks leidsin:) Välisukse küljest väljaspool korterit. Ilmselt oli päike siiski halvasti mõjunud. Sissetulles unustasin võtmed ka sisse kaasa võtta ja nii seisid need seal kõigile nähtaval-saadaval ligi kaks tundi:P hea et keegi mind lukutaha ei pannud ja võtmed veel üldse alles olid, arvestades seda, et inimesi liikus suhteliselt palju ja trepikoja uks oli alt lahti. Rõõm tõdeda, et võõraid inmesi saab veel ikka usaldada:)

Album kõigepealt maas, siis nüüd ei lase pilte lisada, kunagi lükkan need ikkagi üles, olgu siis kasvõi mitme aasta pärast, kui enne ei saa.

kolm päeva veel...

8 august, kolmapäev

2007-08-08T21:07:00.001+03:00

Heh, tegingi ära. Aga kõigepealt hoiatan, et midagi põnevat siit lugeda küll ei maksa oodata, seda mitmel põhjusel: ei oska kirjutada, olen igav inimene ja mu elu pole ka just huvitav, nii et tehke oma ajaga midagi põnevamat;) Ahjaa, olen kas õrn kuuneitsi, kellele on lihtne haiget teha(enamasti ei märgatagi, et seda tehtud on) või hull kuutõbine, kellest aru ei saada. Otsuastage ise, kas maksabki edasi lugeda, igatahes psühholoogi arveid kompenseerima ma ei hakka;) Peale selle olen tulevane lasteaiaõpetaja, kes jääb igavesti lapsemeelseks ega kasva kunagi suureks.

Võtsin täna taas lugemiseks ühe ammuse hea raamatu, Philip Pullmani trioloogia, mille esimeseks raamatuks on Kuldne kompass. Soovitan soojalt lugeda, paneb igati mõtlema erinevate asjade peale ja huvitav. Kõige parem kui loetaks kõiki kolme, sest alles viimases raamatus tuleb asjasse selgus:) Tekkis siis ka huvitav mõtteaine, millise kujuga oleks küll minu daemon?Paraku ei saa seda kunagi teada...

Täna käis jällegi ajakirjandusest läbi õpetajate puuduse teema. Mida nad siis õige ootavad? Õpetajatel õigusi pole, lapsed võivad koos vanematega pähe istuda. Peale selle vaadatakse neile ülevalt alla, palk on võrreldes keskmise palgaga madal (nälga ei jää, aga palkmaja lubada ei saa, huvitav, miks ma üldse selle eriala valisin?:P). Ega kõik pole Pestalozzid, kes teevad seda missiooni tundest. Igatahes tundub mulle, et see on pigem kutsumus ja hoolivus nii ühiskonna kui tuleviku suhtes. Aga minu eriala suureks plussiks on see, et ma jään igavesti nooreks ja saan oma töös kasutada loovust ja fantaasiat, peale selle on lapsed nii vahvad, et vähemalt üks korralik naermine päevas on garanteeritud, kui tuju kehva, tulge mulle tööle külla;) Peale selle pikk suvepuhkus ja võimalus saada suvel pruuniks.

Selleks korraks siis kõik, nüüd tudile (lasteaia sõnavara jääb külge).
Huvitav milline mu daemon siiski oleks...