16 detsember 2012

15. detsembril olime õhtul Margoti sünnipäeval. Koos oli ikka üks suurem seltskond, kellest mulle paljud olid võõrad. Kell hakkas saama juba 12 öösel ja plaanisime kojuminekut kui äkki oli mul imelik olla ja mõtlesin, et käin enne veel wc ära, kus avastasin, et veed voolavad :) No jah, nüüd pole muud kui koju ja sünnitama :) Hingasin mõned korrad sügavalt sisse,näole rahulik ilme ja Kaspari juurde, kellele ütlesin, et nüüd koju, asjad kokku ja haiglasse. Kellelegi me midagi ei öelnud ka, et miks nüüd kojuminek. Margot veel enne meie äraminekut paitab mu kõhtu ja uurib kõhubeebilt, et millal lapsel plaanis sündida, meie muidugi muigasime selle peale. Endal oli küll tunne, et minu veidi ärev olek reedab midagi, aga ei, keegi ei saanud midagi aru. Kojuminnes valuhoogude ajal tegime väikeseid peatusi. Helistasin ka vennale, et oleks aeg auto maja ette valmis panna, sest vend oli veel nagunii üleval. Kodus helistasin haiglasse, kuna ei tundnud enam lapse liigutusi ja see pani veidi muretsema. Haiglast öeldi, et kui lähemal ajal ikka midagi ei muutu, oleks hea kui haiglasse läheks. Asjad koos, ema ärkas ka üles, et mind veel näha ja oligi haiglasse minek. Õues sadas ilusat lund ja läbi linna sõita oli ikka väga ilus. Haiglas võeti meid ilusti vastu, vaadati üle, kõik oli ok, pidigi olema, et kui veed on tulnud, ei tunne enam selliselt liigutusi kui enne. Saadeti sünnitustuppa. Mul oli muidu enne kõik peas valmis mõeldud, mida võtan haiglasse kaasa, aga kuna ma polnud arvetanud, et ma nv sünnitama lähen ei olnud asjad koos. Kaasa said riided ja muu selline ning pakk komme. Haiglasse jõudsime peale kaht. Kuna kõht oli tühi sõin paar kommi, mille ma peagi küll välja oksendasin. Varahommikul sündis üks laps ja peale seda olin haiglas ainuke sünnitaja kuni lõunani. Kümne ajal sain minna dušši alla, kus oli palju kergem valusid kannatada, üldse mul oli lihtsal olla püsti ja liikuda, lausa piin oli olla sellili kui oli ktg aeg. Lisaks ämmaemandale oli ka praktikant.Umbes kahe ajal olid valud juba päris väljaknnatamatud ja sellest ajast alates olin ma dušši all ja keeldusin  sealt ära tulemast. Järsku aga valud kadusid mis asendus pressimisega ja Kassu kutsus ämmaemanda ja 14.52 pandi mu kõhule värske ilmakodanik :). Hiljem sain süüa, kuna oli juba õhtusöögi aeg sain lõunasöögi ja õhtusöögi koos. Kuna kõht oli väga tühi sõin pea mõlemad ise ära, õhtusöögist jätsin ikka osa ka Kasparile, sest temagi oli ju söömata. Peale seda saime perepalatisse kuhu jäime kolmapäevani :)