Kohe päris õpetaja nüüd:)

Kui Kaspar sai oma atesteerimisega edukalt ühelepoole juba varem, siis minul oli see täna. Pabinat vms. polnud üldse sees ning kõik läks hästi:) Olen nüüdsest õpetaja, mitte enam nooremõpetaja:) Minu mentor ütles minu kohta, et talle meeldis minu juures kõige rohkem see, et ma olen järjekindel, ilmselt see on seotud ka kangekaelsusega. Lapsed tahavad tihti pähe istuda ning loodavad et kui piisavalt lunida ja moosida muutub ei jahiks. Minu puhul see nii pole. Kui miski on keelatud ja öeldud, et ei, siis see ka jääb eiks. Mangugu laps niipalju kui tahab ja kisagu palju jõuab. Meil pole ükski keeld ilmaasjata ning ka lastega on räägitud miks mõni asi on keelatud.  Ning nagu eelmine nädal näitas, on reeglid ja keelud selleks, et kaitsta. Need pole kellegi kiusamiks, vaid selleks, et kõigil oleks hea ja ohutu. Tänapäeval ongi paljud lapsed läinud ülekäte sellega et vanemad on järeleandlikud, nad ei viitsi nendega tegeleda ja lõpuks lubavad kõike.

Täna hommikul atesteerima minnes meenus üle ülikooli kõige kardetuma eksamile mineku hommik. Ärgates oli seest paha, hommikul ei suutnud midagi süüa, kõik keeras. Jõudes ülikooli olid kõik suht pabinas. Aga ära tegime:) läbikukkujaid oli ka muidugi... aga õnneks saab teha järeleksameid.

Nädalavahetusel käisime vaatamas Inglid ja Deemonid. Väga hea film ning vägivalda ei ole ka väga palju. Selline mõnus film, kus elad ning mõtled kaasa mõistatuse lahendajatele ning mis kõige vahvam, põnevust ja üllatusi jätkus filmi lõpuni. Soovitan:)


Päikest!